Tänases Eestis on meie põhirahvuse, eestlaste kõrval suuremaks rahvusgrupiks vene keelt kõnelev vähemus, kelle lõimumisega Eesti ühiskonda on jätkuvalt probleeme. Paljud neist on Eestis sündinud ja aastakümneid seal elanud, kuid pole vaevunud ära õppima meie keelt ega tea ka kuigi palju kultuurist. Küll aga on nad solvunud ja käivad ühtelugu (Moskva toetusel) väikeste laste kombel Euroopas kaeblemas, et neile pole kandikul ulatatud Eesti Vabariigi kodakondsust ja selle tunnistust – passi.
Nad on ehk unustanud, et Eesti kodakondsus (nagu ka iga teise maa kodakondsus) on kodaniku ja riigi vaheline side, mis toob mõlemale poolele kaasa mitte ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Seega pole kodakondsus kaup ega kingitus, vaid au, usalduse ja väärikuse väljendus.
Kodakondsuse sõlmküsimuseks on ja jääb muidugi eesti keele valdamine. Need, kes elasid okupatsiooniajal Eestis, teavad, et ka siis oli venelasi, kes rääkisid head eesti keelt, tundsid meie (tõelist) ajalugu ja võtsid üle meie kombeid. Nii lõimusid nad eesti ühiskonda juba enne Eesti taasiseseisvumist. Teised ei tahtnud aga sellest midagi kuulda, käitusid ülbete okupantidena ja peremehetsesid. Sellise mentaliteediga muulasi elab kahjuks tänaseski Eestis.
Viimasel ajal on taas päevakorda tõusnud Eesti kodakondsuse andmise lihtsustamine. Valgevene üliõpilane Eestis Ihar Sluchak kirjutab 13. veebr. uudisteportaalis Delfi ilmunud artiklis, et Valgevenes on ca 95% elanikkonnast Valgevene passiga kodanikud. Kuid kas pass teeb inimesest kodaniku, küsib ta. „Eesti ei tohi korrata Valgevene 90. aastatel tehtud vigu, kui kõigist Valgevene elanikest tehti automaatselt Valgevene kodanikud. /…/ Kui mittekodanikud ei ole tahtnud võtta Eesti kodakondsust peaaegu 20 aasta jooksul, siis kas saavad neist tõelised kodanikud, kui neile nüüd kodakondsus lihtsalt anda? Kas nad kaitsevad raskel hetkel kodumaad – või lähevad hoopis üle vaenlase poolele?“ küsib Sluchak.
President Toomas Hendrik Ilves ütles 30. sept. 2008 kodakondsustunnistuste pidulikul kätteandmisel peetud kõnes, et Eesti riik toetab mittekodanike tahet saada Eesti kodakondsus, lisades, et „kodakondsuse saamiseks peab iga inimene ikka tahet ilmutama“.
Riigipea sõnul on keeruline mõista ajendeid, mis sunnivad tagasi lükkama kõiki neid hüvesid, mida demokraatlik ja vaba Eesti oma kodanikele pakub. Vastus on muidugi lihtne: selle nimel ei soovita kübetki vaeva näha ehk teisisõnu – minimaalseltki eesti keelt õppida ning meie seadusi ja traditsioone austada.
„Aga just Eesti ja mitte ühegi teise riigi seadused, tavad ja kombed kehtivad siin ja jäävad kehtima,“ kinnitas president Ilves.
Seda on hea teada Eesti Vabariigi 91. aastapäeva künnisel.