Elame ajastus, kus protest on kahjuks tavaline nähe. Kärarikas ning lärmakas meelteavaldamine, mis paiskub siis, kui midagi ei meeldi - isegi kui olukorrast pahatihti aru ei saada - toob refleksina teatud jõugud tänavatele. Tihti - nagu toimusid mõne aasta eest Québeci linnas, sellel nädalal Prantsusmaal, viivad kired nii kaugele, et muidu mõistlikud inimesed asuvad eraomandi kallale või ründavad korrakaitsjaid. Kui lisada nendele kirgedele propaganda ning desinformatsioon, noorte ajuloputamine ning alkohol, võib tagajärjena toimuda õõnestavalt palju.
Need meist, kes on valdava osa, kui mitte kogu elu elanud heaoluühiskonnas, ehk ei oska hinnata seda, millega suudeti toime tulla Tallinnas ja mujal Eestis pärast seda, kui alustati pronkssõduri teisaldamisega. Tänu politseile - ja ka rahva üldisele tasakaalukusele - on tavapärane elurütm ettevaatlikult taastumas. Vaatamata provokatsioonidele ning vandalismiaktidele säilitas politsei väärikalt tsiviilühiskonnale nii olulise turvatunde. Monument, Moskva teadlikult valikulise ajalookäsitlusena endine hirmuimpeeriumi sümbol, ei kujunenud polariseerivaks mõjuks. Isegi siis, kui iseseisva ja suveräänse riigi otsusele sekkuti idast sellega, mida saab ainult nimetada propagandistlike sõnavõttude näol.
Õhutuste kiuste rahu saavutada polnud mitte lihtne, nagu tõdesid kaugelt need, kes interneti kaudu nägid, mida märatsevad jõugud tegid. Sel nädalal oli mure olemas, et tänu Moskvast tulenevatele ässitustele võib taas näha marodöörlust. Ent kaine mõistus jäi peale. 9. mai tähistamine, ajalooliselt sovjeetide põhjus unustada kõike muud kui sõja lõppu, möödus rahulikult, tõsiseid vahejuhtumeid Eesti pinnal ei toimunud. Pressiteadete põhjal püsib siiski politsei kõrgendatud valmisolek nädalalõpuni. Kuid paistab, et on ennetatud professionaalse ja rahuliku lähenemisega vandaalitsemise kordumine.
Kahtlemata tuleb tänada korrakaitsjaid. Rahvas on seda juba teinud; politsei peadirektor Raivo Aeg pöördus Eesti elanike poole nädala alul, rõhutades, et politsei ei tee takistusi rahumeelsel viisil Teises maailmasõjas langenute mälestamisele, kuid jääb valvsaks vältimaks avalikke koosolekuid ning vaenu õhutamisi. Aeg lisas, et „Eesti politsei pole kunagi varem saanud nii palju poolehoidvaid sõnumeid kui viimastel nädalatel“, tänades kõiki, kes oma tegevusega aitasid kaasa avaliku korra tagamisele.
Sest egas politsei üksi ei suuda vabas maailmas luua stabiilsust. Selleks on tarvis tsiviilühiskonna arusaamist. Politsei kui jõudu rakendav struktuur tagab inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestades kuritegevust korra sälitamiseks. Rahva toetus on sellele eesmärgile asendamatu. Tänutunnet siseriikliku korra tagamise eest on raske sõnadesse panna. Tuleb nõustuda peaminister Andrus Ansipiga, kes avaldas lootust, et midagi sarnast pole meie politseil enam kunagi vaja üle elada.
Juhtkiri: Korrakaitsjate kiituseks
Arvamus
TRENDING
