Eesti poliitikas on sel nädalal mitmeid tähtsaid sündmusi. Ametisse on astunud uus riigikogu, loodud võimuliit ja alla kirjutatud koalitsioonileping. Uus valitsus peaks oma vande riigikogus andma täna, selle lehe ilmumise päeval.
Viimased nädalad on Eesti poliitikas olnud väga tormilised. Erakondadevahelised ja -sisesed piinlikud hõõrumised on meediakanalitesse jõudnud ja rahvale teatavaks saanud. Eriti suured pinged näivad valitsevat ühendparteis (IRL), kust mitmed nimekad tegelased on isegi lahkunud. Ehkki uus võimuliit tuli üllatavalt kiiresti toime koalitsioonileppe koostamisega, lõid kired lõkkele ministriportfellide ümber. Mitmenädalase jagelemise järel saadi siiski ka valitsus kokku.
Nüüd võime siis kergendatult hingata, sest Eesti riigilaev on võtnud selgelt suuna paremale. Reformierakonna (RE), IRL-i ja sotsiaaldemokraatide võimuliit on meile kindlasti meelepärasem senisest – RE ja Keskerakonna omast. Aga kui kaua võiks see püsida?
Kolumnist Enn Soosaar küsibki 4. apr. Postimehe arvamusartikli pealkirjas: „Kas uue võimuliidu vankrivedu kestab kaks, kolm või neli aastat?“ Paraku pole ju ükski Eesti valitsus suutnud vastu pidada valimistest valimisteni — ei esimeses EV-s ega nüüdses. Nentinud, et Andrus Ansip on esimene peaminister, kes jätkab üle riigikogu valimiste, küsib Soosaar, miks ei võiks ka tema juhitud kabinet olla esimene, kes peab kogu määratud aja vastu? Opositsioonis olev Keskerakond Soosaare optimismi ei jaga ja ennustab uuele valitsusele kadu juba kahe aasta pärast.
Küllap sõltub valitsuse stabiilsus suurel määral tema võimest täita antud lubadusi. Mitmed eksperdid on juba vihjanud koalitsioonileppe ülepaisutatusele ja sellest tulenevatele ohtudele. Teisalt oleneb uue valitsuse edu muidugi ka tema koostöövõimest ja kompromissivalmidusest.
On tõenäoline, et Moskvast alatasa kõlavad ähvardused ja laim soodustasid Eesti riigilaeva kursimuutust paremale. Seda ägedam on olnud Kremli reaktsioon viimasel ajal. BBC jt maailma mainekad uudistekanalid pidasid vajalikuks edastada Vene asepeaministri Sergei Ivanovi teisipäevast üleskutset mitte reisida Eestisse ja boikoteerida eesti tooteid. Eesti suursaadiku Marina Kaljuranna saabumise puhul Karjalasse, Petroskoisse teatasid sealsed mitmed kauplused kolmapäeval Eesti toodete müügi lõpetamisest.
Aga mis saab siis, kui veel sel kuul alustatakse kaevetöödega pronkskuju ümber?
„Kui pronksmees Tõnismäelt kalmistule küüditatakse, peame kõvasti maksma. Mõned loodavad, et sellest saab lainepõhi, mille järel võiksid idasuhted hakata tasapisi paranema. Aga kas ikka? Nii või teisiti tuleb Eestil lähiajal teha Moskvale ebameeldivaid järeleandmisi,“ ennustab Soosaar.
Omalt poolt soovime siit kaugelt sini-must-valge (ja mitte erinevate parteide lippude all) seilavale Eesti riigilaevale pärituult purjedesse ja ohtlike karide vältimist.
Juhtkiri: Kuhu tüürib Eesti riigilaev? (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Niikaua kui Eestis on võimul endised kommunistid, valitseb vana mõtlemisviis, on unustatud tähtsad rahvusvahelised lepingud ja ei suudeta maailmale piisavalt palju selgitada Eesti lähiajalugu, ei muutu siin midagi paremaks... praegu on Eesti ennem postsotsialistlik maa kui vabariik...
ei tule kõne alla,kui õigusriiki ei ole,tagastatud omanikutele ei ole majad ja talud,isegi pärandused,kuidas saab siis olla kõik korras,Eesti Valitsus ei kuule ega näe ja ei otsusta midagi,otsustab kuritegelik organisatsioon,iika eestlaste,milline tragöödija perekondadele,lapsi invalidistakse julmalt,ei näe,ei kuule Eesti Õigusriik
Arvamus
TRENDING
