Kui aastaid kestnud tugev majanduskasv tõi Eestis kaasa suure tarbimislaine, siis viimase aja märksõnaks on majanduskasvu aeglustumine. Praegust aega võib iseloomustada sõnaga kokkuhoiupoliitika — plaanid kokkuhoiuks on teinud valitsus, ministeeriumid ja omavalitsused; säästlikkust soovitatakse läbi viia igal tasandil alates üksikisiku tarbimisharjumustest. Ega see lihtne olegi, seda enam, et majandusõitsengu taustal on paljud inimesed minetanud säästliku elustiili, elades tihtipeale ilmselgelt üle oma jõu, mõtlemata, mis juhtub siis, kui riigi majandusseis muutub, saabub sissetulekute langus ning tuleb hakata oma tarbimisharjumusi kriitilise pilguga üle vaatama.
Paljude eestlaste elustiil on viimsel kümnendil võtnud üpris riskantseid tuure, nii mõnelgi on kaelas üle jõu käivalt suured laenud ja maksukohustused. Praeguseks on küll laenude võtmine seoses kinnisvaraturu langusega vähenenud, ent paljud perekonnad seisavad küsimuse ees, kuidas oma elu ümber korraldada, et kulutused oleksid väiksemad. Selleks on mitmeid võimalusi; ühena on nimetatud näiteks kokkuhoidu toidu pealt, mida saab teha nii, et kvaliteet ja tervislikkus ei kannataks.
Viimased aastad on toonud Eestis mitmetes sektorites kaasa lausa ülisuure palkade tõusu, ent tänasel päeval on hakatud rääkima palkade külmutamisest. Sel nädalal oli valitsuskoalitsiooni eestseisuses riigikogu esimehe Ene Ergma palvel arutlusel riigikogu liikmete palkade külmutamise võimalus. Vastava ettepaneku tegi koalitsioonipartneritele Isamaa ja Res Publica Liit, märkides, et riigikogu peaks siin eeskuju näitama. Kolmapäeval koos olnud riigikogu töökorralduse töörühm otsustas samuti muuta rahvaesindajate palgasüsteemi. Praegu näeb seadus riigikogu liikmele ette neljakordse Eesti keskmise palga.
Rahandusministeerium saatis sel nädalal kooskõlastamiseks selle aasta lisaeelarve eelnõu projekti, kuna tekkis vajadus täiendavalt kulusid kokku hoida.
Rahandusminister Ivari Padar ütles ajakirjandusele, et majanduse aeglustumine on olnud kiirem kui prognoositud; ministeeriumi teatel ei ole olukorra paranemist lähikuudel oodata. Minister märkis, et Eesti majandus kasvas varasematel aastatel selgelt üle võimaluste piiri ning oli teada, et kohandumine peab toimuma; ning et majanduskasvu aeglustumine loob eeldused tasakaalustatumaks arenguks tulevikus.
Kolmapäeval vastas SLÕlehe lugejate küsimustele peaminister Andrus Ansip. Väga optimistlikus ja positiivses intervjuus tõi ta välja Eesti eduloo, mida imetlevad nii naabrid kui kaugemad maad; ning et vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on Eestis tööpuudus üliväike. Peaministri sõnul on majanduse tsükliline areng oma tõusude ja langustega loomulik protsess. Viie jõukama Euroopa riigi hulka jõudmiseks on meil veel 14 aastat aega, mis on õiget poliitikat ajades täiesti reaalne eesmärk, märkis ta.
Juhtkiri: Kui on aeg kokkuhoiuks
Arvamus
TRENDING
