11. märtsil möödus pool aastat barbaarsest terrorirünnakust USAle. Pühapäeva õhtul ABC kanalil näidatud telefilm tõi selle ränga sündmuse grotesksed üksikasjad veel kord vaatajateni, süvendades veendumust USA poolt peetava sõja põhjendatuses Afganistanis.

Kättemaksuna alanud sõda al-Qaida ja Talibani rümituste vastu on tänaseks omajagu tulemusi andnud ja vaibunud Paktia provintsis käimasolevaks operatsiooniks „Anakonda”. Vahepeal näis, et sõda ongi juba võidetud, kuid ameeriklased ja nende liitlased kohtasid läinud nädalal Paktias, eriti Gardeze linna lähistel ootamatult visa vastupanu ning kaotasid lahingutes langenutena kaheksa meest, 50 said haavata. See shokeeriv teade sundis paljusid Ameerika patrioote küsima, kas Afganistani sõda on ikka täitnud oma eesmärgi ja millal see võiks lõppeda.

Ilmselt alahinnati vaenlase arvulist koosseisu ja sõjalisi oskusi. Nähtavasti on al-Qaida ja Talibani rühmitused sügis-talvistest õhurünnakutest nüüdseks toibunud, koondunud ja moodustanud rahvusvahelise leeri, kuhu kuulub tshetsheene, pakistanlasi, usbekke ja teisi. Halb uudis on seegi, et liitlastega koos tegutsevad afgaani võitlejad on mitmel korral keeldunud oma rahvuskaaslaste vastu võitlemast või viimastele poetanud isegi kasulikke infokillukesi. Kui siia lisada veel konfliktid kohalike „sõjapealike” ja erinevate hõimude vahel, saame ühe äärmiselt rahutu ja segase piirkonna, mis ägedalt vuliseva katla kombel ähvardab üle ääre keeda. Samas jääb mulje, et USA püüab iga hinna eest vältida sekkumist Afganistani rahvusgruppide omavahelistesse jagelemistesse ja etnilisse poliitikasse. Kuid sõda jätkub ja selle laienemine teistesse riikidesse tundub hetkel üpris tõenäolisena.

Ajalehe Los Angeles Times ajakirjanike kätte sattunud USA presidendi George W. Bushi administratsiooni saladokument kinnitab, et Washington koostab juba strateegilisi plaane mitme nn. kurjuse telje riigi vastu. Ameerika eriüksused viibivad juba Filipiinidel ja valmistuvad sisenema Gruusiasse, kus on mõnedel andmetel varjupaika leidnud islamiäärmuslaste terroristlikud rühmitused.

Siinkohal tasub meenutada, et nii Bush ise kui teised Washingtoni tipp-poliitikud on korduvalt kinnitanud et terrorismivastane võitlus võib kesta aastaid ja kiiret lahendust pole olemas.

Mõistagi pole Afganistani sõda samastatav mingi etteprogrammeeritud arvutimänguga, mille tulemus sõltub ainuüksi mängija osavusest. See ei too tagasi tuhandeid kaotatud inimelusid ega Maailma Kaubanduskeskuse uhkeid kaksiktorne. Isegi mitte siis, kui kellelgi õnnestuks tabada esiterrorist Osama bin Laden ja Talibani juht mulla Omar.

Samuti oleks naiivne loota, nagu jääksid Paktia lahingud viimasteks või et mujal mägedes ei võiks terroriste varjul olla. Mägikoopad pakuvad ju al-Qaida ja Talibani meestele nagu eritellimuse peale valmistatud peidupaiku.

On siiski kolm põhjust, mis annavad alust loota, et USA võib käimasoleva sõja võita: 1. USA vägede suurepärane sõjaline varustatus ja ettevalmistus; 2. psühholoogiline faktor ehk motivatsioon (õiglane kättemaks, enesekaitse ja otsustavus); 3. afgaanide kindel soov vabaneda Talibani ja al-Qaida türannia alt ning lõpetada 10 aastat kestnud sõjategevus. Olenemata sellest, kui kaua käimasolev sõda kestab; kas see piirdub Afganistaniga või levib mujale, jääb selle eesmärk samaks — teha lõpp rahvusvahelisele terrorismile ning takistada sellega edasiste, võibolla veelgi kohutavamate kuritegelike plaanide elluviimine.

Märkmed: