Taas on kalendriaasta selles järgus, kus tähistame peatselt Võidupüha ja jaanipäeva — neid kaht päeva, mis tunduvad esmapilgul nii erinevad, kuid ühendavat on siiski palju: mõlemad on eestlaste jaoks tähtsad ja pühad sündmused. Ühendav on ka tuli, mis nendega seondub: võidutulest süüdatud jaanituli viib mõtted tõsisematelt rõõmsamatele radadele. Tuli oli juba meie esivanemate jaoks puhastava toimega, aidates vabaneda muredest, haigustest ja halvast; ning nii ongi selle süütamise tseremoonia traditsiooniliselt üks aasta kaunemaid hetki.
Võnnu lahing, mis lõppes 23. juunil 1919, oli Landeswehri sõja suurim lahing. See ei tähistanud küll Vabadussõja ega Landeswehri sõja lõppu, kuid oli sõjaajaloolaste hinnangul viimase suurimaks lahinguks ning murdepunktiks, märkides eestlaste võitu balti parunite üle. Kuigi kaotused, mida kanti, olid suured.
Eestlastele on alati vabadus kallis olnud. Me koguneme aastas mitmel korral, et märkida oma maa ja rahva vabadusega seotud tähtpäevi. Sest Võnnu lahingu võit ei tähendanud ju eestlastele sugugi veel vabaduse saabumist ega selle püsimist — me kõik teame, missugused kannatused ja saatuselöögid olid ees ootamas. Oma maa vabadust pole eestlased erinevatel ajaperioodidel kuigi kaua nautida saanud, seetõttu ei saa keegi meist pidada seda iseenesestmõistetavaks asjaks; eestlaste hinges on kusagil tagasopis alati kartus, et äkki ühel hetkel seda lihtsalt enam pole.
Tänavused ärevad aprillisündmused Eestis ja sellele järgnev ei jätnud kindlasti külmaks ühtegi eestlast. Neil päevil oli muret ja hirmu — nii kodumaal kui võõrsil elavate eestlaste seas — kas ripub vabadus taas juuksekarva otsas; kas võidab ülekohus või õiglus. Nüüd võib öelda, et Eesti väljus rünnakutest enese vastu väärikalt ja võitjana — ja on saanud selleks ka rahvusvaheliselt kinnitust. Kas nende sündmustega seoses kehtestatakse edaspidi ka üks kindel päev kalendris, mil meenutatakse olnut ja pühitsetakse õigluse võitu, on veel vara öelda — kuid paljude inimeste mõtetesse jäävad need kuupäevad ilmselt alatiseks. Eriti praeguse noorema põlvkonna jaoks, kes Eesti taasiseseisvuse saavutamist ei mäleta — midagi kogetuna ka isiklikust perspektiivist lisaks ajalooraamatutes kirjas olevale.
Tasub ka tänasel Võidupühal meenutada lisaks Võnnu lahingule mitmeid teisigi võite — mis eesti rahvale on osaks saanud, ja seda suure vaeva hinnaga. Eestlastele pole midagi kergelt kätte tulnud, seetõttu on loomuomane võitlusvaim paljude eestlaste iseloomuski. Sest allaandmine ei ole meie rahvale omane.
Head Võidupüha ja jaanipäeva!
Juhtkiri: Meenutame oma rahva võite
Arvamus
TRENDING
