See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/juhtkiri-metsapoleng-ja-wall-street/article19397
Juhtkiri: Metsapõleng ja Wall Street
20 Mar 2008 Tõnu Naelapea
Looduses valitseb enesereguleerimine, mida kõige ilmekamalt saab seletada metsapõlengute kaudu. Vanad ja haiged puud hävivad, tuhk rikastab mulda ja tekitab soodsa pinna uue, terve metsa kasvuks. On männiliike, mille käbid ei avane ilma suure kuumata. Tuli on neile eluandev. Kuid inimesed, kes metsa lähedal elavad, pelgavad selliseid loomulikke nähtusi, eriti kui nende isiklik kinnisvara on mängus.

Metsapõlemise uuendavat analoogiat tarvitas sellel nädalal tuntud turuanalüütik Jim Rogers teleintervjuus CNBC-ga, kommenteerides USA keskpanga Federal Reserve’i hiljutisi „hädaabimeetmeid“, eriti investeerimisettevõtte Bear Stearns toetamist. (Bear Stearnsi ostis järgnevalt võileivahinna eest JP Morgan Chase pank. Morgani pangadünastia on seotud Rothschildide impeeriumiga ja teatavasti ka Tsaari-Venemaa varade kantimisega läände ning punarevolutsiooni majandamisega.)

Majanduslik mõõnaperiood elik retsessioon tegutseb reguleerivalt. Selleks pole keskpanga sekkumist tarvis. Pankade toetamine ja raha trükkimine ei lahenda probleemi. Rogers rõhutas, et ponnistused majandusliku surutise vältimiseks on mõttetud ja kulukad. Ta meenutas 1980. aastate alguse retsessiooni, kui tarvitati samu vanu nõkse inflatsiooni vältimiseks, kuid viljatult – tollal tõusid intressimäärad enam kui 20 protsendini.

Federal Reserve Act ei näe kusagil ette, et tuleks Bear Stearnsi taolisi toetada. Rogers leidis, et see olevat koguni „sotsialism rikastele“, küsides, et miks 29-aastased Wall Streeti pintsaklipslased, kes vaid liigutavad kuvaritel arve ning sõidavad Maseratidega, peaksid olema eelisolukorras? Seda ajal, kui samas eas talumehed muretsevad, kuidas laenu kinni maksta. Mõni ime, et sellel nädalal odavnes dollar veelgi ja aktsiaturud tõmblesid n-ö korrektiivide suunas.

Kui 1970. aastal suunati 90% rahvusvahelisest kapitalist kaubandusele ja pikaajalistele investeeringutele, ülejäänu spekuleerimisele — nii nagu investeerimispangad teevad — siis juba 1990. aastal oli suhe vastupidine. Spekuleerimine lubas tohutut majanduslikku kasvu, teadagi ka Eestis. Linda Leatherdale, Toronto Sun’i finantstoimetaja, kirjutas hiljuti ülevaatlikult sel teemal, pealkirjaga otsustav majanduslik viimnepäev ehk „Economic Armageddon“. Ahnus viib hävinguni.

Investeerimine on alati seotud riskiga. Vabaturg reguleerib palju paremini kui kunstlikud rahaülekanded, millel puudub reaalne tagatis. Rogersi soovitus: eelistage investeerides esmatarbekaupu, mitte nende futuurtehinguid.

Tähisajalepinguteteturg ehk „derivatives market“, mille suurus on $adades triljonite$ ongi see põhjatu karst, kuhu USA majandus on libisemas. Kas suudetakse alepõletamise kaudu taastada majanduspõldude rammu? Või käib hoopis laastav saatanlik põrgutuli üle maa? Suurpankuritel on teadagi kama.
Märkmed: