Hiljuti esitasime oma paberväljaandes ja võrgulehel mitmeid küsimusi, jõudmaks selgusele, mida teie, lugupeetud lugejad, sooviksite lehes näha ja kuidas hindate meie tööd. Nüüdseks oleme vastuseid analüüsinud ja teinud nendest kokkuvõtte.

On loomulik, et informeerime teid ka küsitluse tulemustest, ehkki kõikidesse detailidesse pole siinkohal võimalik laskuda. Vastajaid oli kokku 129 (62 paberlehes ja 67 võrgus), mis oli eeldatust väiksem hulk.

Selgus, et mõlema grupi vanus ja eelistused on erinevad. Kui kõik paberlehe küsimustele vastanud olid vanuses 70+ aastat, siis võrgulehel oli üle 71-aastaseid vastajaid vaid 10, viimastest peavad eesti keelt oma esimeseks keeleks 27 (40 inglise keelt). Võrgulehel vastanud lugejatest tellivad paberväljaannet vähem kui pooled – 29. Samast selgub, et 44 vastanut elab Kanadas. See tõsiasi on ähvardava pilvena ammu Eesti Elu (ja muidugi kõigi paberikandjate) silmapiiril – võrgulehe lugeja on lihtsalt tarbija, kes tasuta ammutab lehest informatsiooni ja loeb artikleid, unustades või eirates selle ülalpidamisega seotud kulutusi. Ehkki oleme tasahilju koputanud selliste lugejate südametunnistusele, on reaktsioon tellimuste näol olnud tagasihoidlik.

Samas on tähelepanuväärne ja üllatav, et statistikaga tegeleva võrgulehe Alexa andmetel külastatakse Eesti Elu võrguväljaannet 88,5% ulatuses Eestist ja 11,5% mujalt (sh ka Kanadast). See tõendab, et meil on täita oluline missioon – olla Eesti Rahvuskaaslaste Programmi raames kultuuri- ja infosillaks kodu- ja välis-Eesti vahel.

Nüüd aga lehe sisu juurde. Oleme vastanutele väga tänulikud heade sõnade ja tunnustuse eest. Väga vähe oli ettepanekuid midagi muuta. Viimastes sisaldus siiski üks, mida tahame kohe rakendada – hakata avaldama keelenurka uudissõnadega.

Kui paberlehe lugejad peavad esmatähtsaks Eesti uudiseid (10-st pallist 9,3), siis võrgulehe lugejad hindasid nende tähtsust 6 palliga. Paljud paberlehe lugejad sooviksid lehes näha rohkem Eesti uudiseid. Siinse eesti ühiskonna sündmuste ülevaadete tähtsust hinnati vastavalt 9 ja 7,2 punktiga; juhtkirju 8,3 ja 5,4-ga; eestikeelseid arvamusartikleid 7,9 ja 6,6 ning ingliskeelseid 5,3 ja 5 punktiga.

Paberlehe lugejate seas üsna populaarne Kargu Karla kalendrisaba (7,1) teenis võrgulehel 4,6 ning Nädala portree (samuti 7,1) 5,4 punkti. Paberväljaande küsimustikule vastanutest pidas leinateateid oluliseks 7,9 ning võrgulehel 5,8. Keegi avaldas soovi, et võrgus võiksid samuti olla leinateated, unustades, et tegemist on siiski tasuliste kuulutustega. Pildid meeldivad aga peaaegu kõigile – vastavalt 8,3 ja 7,9 punkti.

Siit koorub välja põlvkondi eristav tõsiasi: paber- ja võrgulehe lugejate maitsed lähevad lahku, ehkki mitte nii kardinaalselt, kui arvata võiks. Sellegipoolest on siin ohtralt mõtlemisainet tulevikusuuna seadjatele.

Suur tänu kõigile vastajatele, tagasiside teiega annab meile ettekujutuse sellest, mida lehes soovitakse rohkem näha ja mida vähem või üldse mitte.

Märkmed: