22. juunil möödus 70 aastat Saksamaa kallaletungist N. Liidule. Ehkki 70 aastat on olnud piisavalt pikk aeg tõe selgumiseks, tuleb ikka veel päevavalgele uusi fakte selle sõja tagamaade kohta. 14. juunil 1941 pidas Hitler kõne, kus ta mh ütles: „Stalini Damoklese mõõk ei tohi rippuda Saksamaa kohal. Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus!“ See osutus mõlemat pidi prohvetlikuks sõnumiks – kuidas kellelegi.
Jaanus Piirsalu kirjutab vene sõjaajaloolase Arsen Martirosjani andmetele toetudes, et 10 päeva jooksul enne Saksamaa kallaletungi N. Liidule informeeris nõukogude luure Kremlit vähemalt 47 korral rünnaku kuupäevast (EPL, 22.06.11). 17. juunil teatas sakslaste kallaletungist Stalinile ka Nõukogude välisluure ülem Pavel Fitin isiklikult, kelle andmed pärinesid Hermann Göringi ja Heinrich Himmleri staapidest. Saksa vägede ülemjuhatus pani kurikuulsa Barbarossa plaani käivitamise päeva lõplikult paika alles 10. juunil. Kuni selle päevani ning osalt ka pärast seda viisid sakslased läbi väga osava ja ulatusliku desinformatsiooni kampaania venelaste eksitamiseks, mis täitis ka oma eesmärki. Stalin, arrogantne nagu ta oli, ignoreeris kõiki neid luure-ettekandeid ega teinud mingeid tõsisemaid ettevalmistusi ähvardava kallaletungi puhuks – piirid olid praktiliselt kindlustamata, mobilisatsiooni välja ei kuulutatud ja parimad ohvitserid juba 1930ndatel hukatud.
Et vene noor põlvkond distantseerub tänapäeval üha enam nn Suure Isamaasõja „kuulsusrikkast ajaloost“, on Moskva hakanud jõuliselt heroiseerima eriti sõja algperioodi. Seejuures apelleeritakse venelaste patriootilistele tunnetele, rõhutatakse rahva kangelaslikkust, ohvreid ja kannatusi. Selline kallutatud, ühepoolne propaganda ei anna aga mitte alati soovitud tulemusi, sest info kättesaadavuse tõttu võivad venelased ise nüüd hankida teavet sellistest II maailmasõja mustadest tehingutest nagu Stalini sõjaeelne koostöö natsi-Saksamaaga, Molotov-Ribbentropi salaprotokollid, Poola jagamine, stalinismi inimsusevastased kuriteod, Balti riikide okupeerimine jne. Varjamaks neid piinlikke ajaloofakte, aga ka sõja alguse katastroofilisi kaotusi, püüabki Venemaa Stalinit esitleda sõjakangelasena. See näitab, et Kreml keeldub siiani ausast arvepidamisest oma minevikuga ning serveerib pooltõdesid.
Sel nädalal, 21. juunil möödus 71 aastat Punaarmee toetusel toimunud riigipöördest Eestis ja esimese Nõukogude okupatsiooni algusest, mis tõi meie rahvale lugematuid kannatusi. Andres Raid leiab uudisteportaalis Delfi ilmunud kommunismikuritegude teemalises arvamusloos, et kommunism kui selline pole ju kuritegusid toime pannud, seda on teinud ikka inimesed, kel Raidi sõnul on nägu, nimi ja ka allkiri. Just nemad viisid kommunismi ideoloogia varjus aastakümneid Eestis ellu repressiivpoliitikat.
Loodetavasti heidavad 2017. a avatavad arhiivimaterjalid täiendavat valgust nii II maailmasõja puhkemise kui Eesti okupeerimise asjaoludele. Kes vajaks moonutatud tõdesid?
Juhtkiri: Moonutatud tõed (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1941. aasta 25. augustil tungisid Inglismaa ja NLiit Iraani. Punaarmee koosseisu kuulusid ka Poola väeosad, mis jätkasid hiljem Inglise ülemjuhatuse all Iraagis, Palestiinas ja Itaalias.
Aitäh kommentaari ja selle "Kultuur ja Elu" artiklile viitamise eest.
Kummaline, et Venemaa kaasaegne ajalooteaduski avaldab nüüd sarnaseid fakte ja seisukohti , eriti mis puudutab Stalini sõjalisel teel maailmarevolutsiooni jätkamise plaane, tema võitlust sõja alustamise eest, aga loomulikult ka liitlaste ja NSVLi silmakirjalikku 15 oktoobri pakti.
Hessi sõnum ja surm on esitatud sarnaselt.KE avaldatule
.
Kummaline, et Venemaa kaasaegne ajalooteaduski avaldab nüüd sarnaseid fakte ja seisukohti , eriti mis puudutab Stalini sõjalisel teel maailmarevolutsiooni jätkamise plaane, tema võitlust sõja alustamise eest, aga loomulikult ka liitlaste ja NSVLi silmakirjalikku 15 oktoobri pakti.
Hessi sõnum ja surm on esitatud sarnaselt.KE avaldatule
.
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles:
Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles:
Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
Arvamus
TRENDING
