Märtsis 2003 Eestis peaministriks tõusnud Res Publica esimees Juhan Parts ütles toona, et uue valitsuse poliitika kujuneb igavaks, kuna selles saab olema vähe skandaale ja rohkem harilikku tööd. Samas teatas Parts, et Keskerakonnaga ei kavatseta suhelda, kuna vaadetelt ollakse üksteisest liiga kaugel.

Nüüd on mõlemad lubadused põrmustunud. Vaevalt on ühelgi Eesti valitsusel tulnud nii palju skandaalipuntraid lahti harutada kui praegusel, mis muudab valitsuse normaalse töö võimatuks. Tallinnas loodi sel nädalal aga uus võimukoalitsioon — sõbralikult heitsid ühte Keskerakond ning Res Publica, jõudes kõiges kokkuleppele, ehkki alles eelmisel nädalal lõppesid nende kõnelused fiaskoga. Uue koalitsiooni moodustamine tõi taas poliitilisele areenile Edgar Savisaare, kellest saab Tallinna linnavolikogu esimees.

Kuid võimusõda ei käi mitte üksnes all-linnas, vaid ka Toompeal. Järjekordse valitsuskriisi põhjustas respublikaanist justiitsministri Ken-Marti Vaheri ettepanek määrata politseile ja prokuratuurile kvoodid, kui palju korruptante ja narkokurjategijaid tuleks neil leida ja vastutusele võtta (63). Otsus imbus pressi ja tekitas hirmsa tormi.

Konkreetne plaan on ju üldiselt hea asi, see aitab keskenduda kindlatele eesmärkidele. Tervitatav on ka soov panna piir kuritegevusele. Ja arvuliste eesmärkide püstitamine jõustruktuuridele on tavapärane arenenud lääneriikides, seda on varem tehtud Eestiski. Ilmselt sobimatu on süüdistada 30aastast ministrit stalinlike meetodite rakendamises ja võrrelda tema otsust omaaegse kurikuulsa rahvavaenlaste avastamise plaaniga. Nii näib, et minister Vaherist on tehtud lihtsalt patuoinas. On ka unustatud, et kõnealuse plaani väljatöötamisel osalesid siseministeeriumi ametnikud.

Küsimus on nähtavasti selles, kuidas ja milliste vahenditega hakatakse kõnealust plaani ellu viima. Demokraatlikus riigis kehtib süütuse presumptsioon, kedagi ei saa süüdi mõista asitõenditeta. Kas viimaseid kavatsetakse fabritseerida? On äkki praeguse hüsteeria valla päästnud need, kes ise tunnevad end ohustatuna? Või püüab Reformierakond kõigutada koalitsiooni alustugesid kättemaksuks nende ministri Kristiina Ojulandi tagandamise eest?

Kolmapäeval rändas riigikogusse Reformierakonna algatusel koostatud 51 allkirjaga umbusaldusavaldus Vaheri tagandamiseks. Hääletamine peaks toimuma esmaspäeval. Kui see läbi läheb, ei jää presidendil muud üle kui minister ametist vabastada. Parts on lubanud sel juhul kõik Reformierakonna ministrid laiali saata.
Silmapiiril terendavad juba erakorralised riigikogu valimised. Kogenud poliitikuna näeb Edgar Savisaar taas võimalust võimuheitlusse viskuda. Keskerakond pole ühinenud umbusaldusavaldusega Vaherile ja alustas koalitsioonikõnelusi Rahvaliidu ja sotsiaaldemokraatidega. Kavalalt rõhub Savisaar seejuures ühiskonna lõhestatusele ja Eesti sotsiaalsele tasakaalutusele.

„Erakorralised valimised või uue koalitsiooni moodustamine lööksid riigi kõvasti rütmist välja,“ arvab riigikogu esinaine Ene Ergma Postimehele antud intervjuus. Nii pole siis võimusõjas võitjaid, ainult kaotajad.

Kõige hullem aga see, et erakondade jätkuv võimuvõitlus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet ja eemaldab rahvast poliitikast.

Märkmed: