Eesti Elu
Juhtkiri: Muudatused Ukrainas soodustavad Venemaa taasvõimutsemist (1)
Arvamus | 17 Sep 2010  | Eesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Äsja peetud Toronto konverentsil „History, Memory and Politics in Central and Eastern Europe“ väideti, et valitseva võimu vahetus Ukrainas annab Venemaale julgust ja jultumust taastada oma endist võimupositsiooni Ida- ja Kesk-Euroopas.

Põhjust selleks on andnud Moskvale sõbralik Ukraina president Viktor Janukovits ning Ukraina uus valitsus. Peatselt peale valimisi sõlmiti Venemaaga uus leping, mille kohaselt Vene Musta mere laevastik jääb Sevastoopolisse kuni aastani 2042. Lahkumine pidi varemalt toimuma aastal 2017.

Kuigi lepe jõustub seaduslikult peale ratifitseerimist, näitab lepingu sõlmimine, kuivõrd Kiiev sõltub Venemaa majanduslikust santaazhist. Venemaa poolt vastutasuks Ukraina poliitiliste järeleandmiste eest teatati, et Gazprom pakub Ukrainale 30-protsendilist hinnaalandust. Lihtlabaselt võiks väita, et Moskva loodab odava gaasi hinnaga Ukraina püsivalt oma kontrolli alla kinnitada.

Venemeelne õhkkond, mis valitseb praegu Kiievi välispoliitika kujundamisel, on oma ideoloogiat rakendanud teisteski sektoreis. Uued ajalooõpikud ei puuduta üldsegi ‘oranzi’ liikumise fenomeni, mis aitas lääne orientatsiooniga eelmisel presidendil valimisi võita ja tugevdada demokraatlikke institutsioone. Õpikutes puuduvad ka vihjed Ukraina võimalustest saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

Ukraina eksperdid avaldasid Toronto konverentsil ka, et Janukovits tahaks anda vene keelele teise riigikeele staatuse. Kuna Ukraina põhiseadus ei võimalda seda ning parlamendi hääletus nõuab kvalifitseeritud enamust, mis praegu puudub, siis president on pöördunud rajoonide poole, kus põhiseadus ei ole takistuseks vene keelele ametliku seisundi andmisele kohapeal.

Alles mõned päevad tagasi süüdistas Eesti Ukrainlaste Kongress Janukovitsit ajaloolaste tagakiusamises. Lähiajalugu uurinud Ukraina ajaloolastelt on ära lõigatud võimalusi uurida arhiivimaterjale, mis üleöö on riigisaladuseks määratud. Täpsemalt, Ukraina vabadusliikumist uurinud ajaloolasele Ruslan Zabloile, kes on ühtlasi julgeolekuteenistusele endale alluva okupatsioonirezhiimide ohvrite memoriaali juht, esitati süüdistus riigisaladuse avaldamise katses. Kurb iroonia! Muuseumi töötajaid ei lubatud oma töökohtadele, takistamaks nende tööd arvutitesse salvestatud arhiivimaterjalidega. Ei oleks siin liigne ennustada, et Ukraina salapolitseile laekub varsti käsk, kas likvideerida või siis drastiliselt muuta Nõukogude-aegseid eksponaate muuseumis ja tõhustada Natsi okupatsiooni aegset väljapanekut.

Kas tänavu keegi kõrge ametnik väidaks Ukrainas, et Venemaa on kinni oma imperialistlikus minevikus ning kirglikult harrastab naabermaade kiusamist ja ähvardamist? Ainult opositsiooni liikmed julgevad veel seda teha. Ning jätkuval Moskva abil opositsioon jääb opositsiooni pikemaks ajaks.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Vello Vilpsaar19 Sep 2010 13:38
Antud juhul peame vaatama sellele küsimusele hoopis laiemalt.Peame tunnistama ka seda,et peale Poola presidendi Katsinski mõrvamist Vene julgeoleku poolt on nüüd Poolaski võimul Venemaale ustav Tuski -Komarovski venemeelne blokk.Kuna mõrva ohvriks langes ka suur osa Poola riiklusele ustavaid sõjaväelasi,said venemeelsed võimaluse ümberkujundada ka kogu Poola kaitseväeladvik.Kuid asi ei piirdu ainult sellega.Need sündmused loovad otsest ohtu Euroopale,kuid samasugune oht ähvardab ka Lõuna- Ameerikat,kus Venetsueela ja Boliivia on langenud juba täielikult Venemaa mõjusfääri ja nüüd on teravik suunatud Kolumbia poole,mis on ainsaks takistuseks ühtse Lõuna-ja Kesk-Ameerika venemeelse enklaavi tekkeks.Venemaale oli muidugi valusaks hoobiks Honduurase väljalangemine venemeelsest aljansist.Kolumbia langemine tähistaks suure osa Lõuna-Ameerika langemist Venemaa mõjutsooni,arvata võib,et üks väheseid Lõuna-Ameerika riike,kes jäävad Venemaa mõjutsoonist välja ,on Brasiilia ja Kesk-Ameerikas Mehhiko,kellede peale nähtavasti ei hakka Venemaa hammas.Samal ajal võime täheldada tugevat Hiina nii majandusliku kui ka poliitilise mõju kasvu Aafrikas.On selge,et kui Venemaa alustab pealetungi Euroopale,alustab nüüd juba venemeelne Lõuna-ja Kesk-Ameerika pealetungi põhja suunas,et takistada USA ja Kanaada poolt appitulekut Euroopale.Antud juhul on Prantsusmaa nõus Venemaad selles osas abistama.Nimelt on Venemaa rohkem kui 30 aastat püüdnud ehitada oma lennuki ja kopterikandjaid,kuid see ei ole Venemaal õnnestunud ja nüüd püüab Prantsusmaa teda selles osas aidata,sest kallaletungil Euroopale,sealhulgas Prantsusmaale kuluvad "Mistralid Venemaale marjaks ära.Naiivne Prantsusmaa kaitseminister on hoolimata Venemaa agressiivsest kallaletungist Georgiale,sügavalt veendunud,et Venemaa on rahuarmastav riik ja vajab "Mistraleid" vene vodka ja kaaviari laialiveoks oma tulevastele asumaadele,sealhulgas Prantsusmaale

Loe kõiki kommentaare (1)

Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus