Kanada föderaalpoliitiline maastik tõotab lähiaegadel muutuvat: jaanuaris algava parlamendihooaja juhatab sisse Troonikõnega uueks peaministriks saav Paul Martin, kes eelmisel nädalal toimunud Liberaalide Partei konverentsil valiti ülekaalukalt partei uueks juhiks. Praegune peaminister Jean Chretien, kes juba möödunud aasta augustis teatas oma pensionile siirdumisest 2004.a. veebruaris, teatas teisipäeval, et teeb seda plaanitust varem, ja kuupäev, mil ta Martin'ile võimu üle annab, on juba mõne nädala pärast ehk 12. detsembril.
Seega saavad lähiaegadel muutused osaks ka föderaaltasandil — Kanada suurima linna elanike jaoks aga tähendab see koguni kolmekordset muudatust, sest teatavasti asus Torontos hiljuti ametisse ka uus linnapea ning oktoobrikuus sai Ontario provints uue, liberaalide valitsuse.
Et tugeva kampaania läbi viinud Paul Martin'ist saab uus Kanada peaminister, oli teada-arvata juba pikemat aega — mitmed teised olid oma kandidatuurist loobunud, ainult Sheila Copps, praegune kultuuripärandi minister, võitles vapralt lõpuni, kuigi talle ei ennustatud erilisi võiduvõimalusi. Ning partei konverentsil saavutaski Martin 3242 häält (93%), Copps ainult 211.
Kolm järjestikust valimisvõitu saavutanud Jean Chretien'i, kes on poliitikas olnud neli aastakümmet, sellest viimased kümme aasta peaminister, ning varem tema valitsuses finantsministri ametis olnud Paul Martin'it on peetud kauaaegseteks poliitilisteks rivaalideks. Nüüd ütles Chretien oma järeltulija kohta vaid häid sõnu, soovides parimat, lubades, et jälgib toimuvat kõrvalt ega sekku, vaid lõpetab oma karjääri nii nagu seda alustaski — tavalise liberaalina. 13. novembril — mis oli tema viimane tööpäev partei juhina — toimus Torontos Air Canada Centre'is galaõhtu, kus avaldati au ametist lahkuvale juhile. Oma kõnes vaatas ta tagasi aastatele riigijuhina ning märkis saavutusi, mille hulgas nimetas riigidefitsiidi elimineerimist ning mitte-osavõttu sõjast Iraagis.
Et uus valitsus hakkab astuma uuenduste teed, teatas Martin kohe reedel, kui ta oli valitud Liberaalide Partei uueks juhiks: prioriteetidena nimetas ta suhete parandamist provintsidega ning parlamendi töö mõningat reformimist, näiteks liikmeile suurema iseseisvuse andmist. Ühe küsimusena nimetas ta ka suhete parandamist naaberriigi USAga — partnerlust, mis baseerub vastastikusel respektil. Soovi suhete tugevdamiseks kahe riigi vahel tõendas ka kohe Valgest Majast Martin'ile saabunud õnnitlus uue ameti puhul.
Uue ajajärgu saabumist suhetes Ottawa ja provintside vahel näitas ka Martin'i koheselt antud lubadus, et ta hakkab kohtuma igal aastal provintside ja territooriumide juhtidega ning neil saab olema riigi tegevussuundade kujundamisel suurem roll. Esimene kokkusaamine uue aasta alguses keskendub tervishoiuküsimustele, mis ju teatavasti pikka aega provintside ja föderaalvalitsuse vaheliseks tüliõunaks. Mitteametlikult kohtuti aga juba pühapäeval enne Grey Cup'i jalgpallimängu Reginas, kus arutati mitmeid küsimusi ja tulevikusuundi ning mida vaadeldi koostöö eduka algusena mõlema poole pealt. Martin avaldas lootust eraldada provintsidele Chretien'i poolt varem lubatud $2 miljardit tervishoiuks, kuid kinnitas, et riik ei tohi taas defitsiiti langeda.
Kes saavad olema uues valitsuskabinetis, selgub ilmselt lähinädalate jooksul.
Juhtkiri: Muudatusi mitmel tasandil
Arvamus
TRENDING
