Ei rokkmuusikute mure nälgivate lihtaafriklaste tuleviku üle ega järjekordne vapustav terrorirünnak suutnud maailmakröösuste tähelepanu kauaks siduda. Ikka tuli G8 majandusriikide tippkohtumisel Gleneaglesis, Shotimaal arutusele küsimus, kuidas rahuldada arenenud riikide tohutut janu nafta järele, kus tarbimine aina kasvab.
Peideti seda arutelu küll Kyoto lepingu, keskkonnakaitse teemade taha, aga kindla ja turvalise naftakraani tagamine on olnud pea sisepõlemismootori leiutamisest saadik jõukate riikide üks eesmärke. Eks Venemaa, kuigi ta maailma rikkamate hulka ei kuulu, sai kutse G7-s osaleda peamiselt potentsiaali — maapõuevarade olemasolu tõttu. Ning just musta kulda — naftat ja maagaasi — on Moskval ohtralt pakkuda.
Kui külm sõda oli kuulutatud lõppenuks, siis Venemaa pääses G7 kohtumistele peamiselt toonase ebakindla, isegi hapra globaalse julgeoleku kaitsmise huvides. Läänel on tänapäeval eriti kohustus kindlustada, et himu maagaasi ja naftareservide järele ei pimestaks tööstureid ega sunniks vaatama mujale, kui demokraatia vaevarikas teekond Venemaal astub vähisamme.
G8 kohtumise järel maailma majanduslehti sirvides jääb mulje, et Putin lõi koju jõudes oma kannad rõõmus kokku. Esiteks teatas Putin 8. juulil, et Venemaalt nafta väljavedu suureneb 30-40 miljoni tonni võrra, seda peamiselt Kaug-Ida turule. 2008. aastaks valmib naftatrass, mille kaudu toimetatakse 30 miljonit tonni aastas Hiinale ja Jaapanile — riikidele, mis on USA järel maailma teine ning kolmas energiatarbija. Skvorodino trass võib ka tulevikus toita USA turgu. Samal pressikonverentsil lubas Putin rohkem maagaasi Euroopale, seda 40 miljardi kuupmeetri võrra aastas, olemasoleva Musta mere trassi kaudu.
Financial Times raporteeris 12. juulil, et isegi enne seda, kui terroristide pommidesuits oli hajunud, arutasid vene maagaasi monopol Gazprom ja Royal Dutch/Shell partnerlust. Ja samal päeval teatas Rednova.com Philadelphiast Lukoili, Venemaa suurima naftafirma turuofensiivist USA-s. Lukoilil on USA-s juba üle 2100 autotankla, mida nad ostsid Mobili ja Getty firmadelt. Turustajad katsuvad nüüd Lukoili marki USA autojuhile tuttavaks teha. Kõrged kütusehinnad tähendavad seda, et sohvrid on alati valmis mõnda senti liitri pealt kokku hoidma usaldusväärse tankla kaudu. Seda usaldust on Lukoil USA-s varmalt ja edukalt varumas.
Kuid kuidas jääb keskkonnakaitsega? Pikkade trasside ehitamine ja hooldamine vajab tohutut ettenägelikkust ja ettevaatust. Sellele mõeldes tuleks eriti muret tunda Putini kavade üle ehitada maagaasitrass Läänemere põhja. Ülitundlik ökosüsteem ei taluks sellise projekti juures ühtegi eksisammu. Putin on lubanud järgmisel G8 kohtumisel, mille võõrustajaks ta on, et energia julgeolek ja selle transportimise koostöö on siis peamisteks arutlusteemadeks. Praegune tants naftakatla ümber ei tohiks suunata tähelepanu keskkonnakaitsest eemale.
Juhtkiri: Naftanälga rahuldamas
Arvamus
TRENDING
