Hiljuti kirjutas Eesti ajakirjandus, et kodumaal on sündivus taas kasvamas — juunis jõudis aastase vaheaja järel Eesti iive jällegi positiivseks, kui sündis 1335 last ja suri 1298 inimest. Enne seda aga tuleb rahvastiku juurdekasvu otsida iseseisvuse algusaegadest ehk juulist 1992, kirjutas Äripäev.

Eelmisel aastal sündis Eestis 14.877 last, mis on 527 võrra rohkem kui 2005.a. Teada on seegi fakt, et esmasünnitajate vanus on tõusnud ning trendiks on mitte enam n-ö koolipingist pereellu astuda, vaid eelkõige haridus omandada, tööpõllul tegutseda ehk siis oma karjäärile alus panna ning end ka mõnevõrra majanduslikult kindlustada.

Laste muretsemise edasilükkamises küpsemasse ikka ei ole iseenesest midagi uut, nii on see ju aastaid olnud paljudes lääneriikides, kuidas saakski siis Eestis teistmoodi. Kuigi Eesti kui väikeriigi puhul tekib paljudel murettekitav küsimus, kas ei ole see trend ohumärgiks riigi iibele, mis ju pikka aega negatiivne olnud.

1980-ndate lõpul, kui kodumaal hakkasid puhuma uued tuuled ja vabaduse hõngu oli õhus, suurenes järsult ka sündivus. Selle kõrgperioodil ilmale tulnud noored on praeguseks keskkoolis või varases täiskasvanueas, kellel on tunduvalt paremad õppimisvõimalused kui seda olid nende vanematel ja kes oskavad agaralt kasutada neile pakutut: õppimine mõnes Euroopa riigis või kaugemalgi on saanud tavapäraseks nähtuseks. Hea haridus võimaldab suurepäraseid teadmisi ja edukat karjääri, mis võib toimuda ka kodumaalt eemal. Õpingute või töö tõttu maailma sattumist on hakatud nimetama ka kui uue aja väliseestlust, sest avanenud maailm on viinud tuhandeid noori lühemaks või pikemaks perioodiks erinevatesse riikidesse. Kas nad sealt ka koju tagasi tulevad on muidugi iseküsimus, kuid tundub, et oma kodu, kus kunagi pere luua, soovivad siiski paljud rajada Eestis.

Murranguline aeg Eestis, mis algas ligi kaks aastakümmet tagasi, oli paljudes peredes motiveerivaks jõuks anda omapoolne panus kodumaa iibe tõstmisele ja eestluse juurdekasvule, kuigi majanduslikud võimalused ei olnud kiita. Tänaseks on pilt teine: riik on loonud soodsad eeldused laste sünnitamiseks suurepärase vanemahüvitise näol, millesarnast pole just paljudes riikides, nagu Eesti peaminister Andrus Ansip hiljuti Toronto Eesti Maja külastades ütles, vastates iibeteemalisele küsimusele.

On vaieldud, kas vanemahüvitis konkreetselt naisi sünnitama paneb, kuid on kindlasti abiks selle tähtsa otsuse tegemisel, millal pere juurdekasvu planeerida. Ansipi sõnul ei saa lapsi muidugi raha eest osta, lapsed sünnivad armastusest, kuid riik peab kõik tegema selleks, et armastust oleks rohkem ja ka lapsi sünniks rohkem.

Sündivuse kasv igatahes tõestab, et riik on õigel teel ja annab lootust, et Eesti ei pea kaotama enam igal aastal negatiivse iibe tõttu ühe väikelinnakese jao elanikke.

Märkmed: