ROK president Jacques Rogge õnnitles lõputseremoonial kreeklasi võidu puhul, mis saavutati suurepäraste mängude läbiviimisega, nimetades neid unustamatuteks unistuste mängudeks.
Seekordsetel mängudel osales umbes 10.500 sportlast 201 riigist ning 16 päeva jooksul võisteldi 28 spordialal. Riikidest said kõige enam medaleid Ameerika Ühendriigid (103), Venemaa (92), Hiina (63), Austraalia (49) ja Jaapan (37); Kanada jäi oma 12 (kolm kulda, kuus hõbedat ja kolm pronksi) medaliga üldarvestuses 19. kohale. Ja eestlastena võime uhked olla, et Eesti sportlased viisid koju kolm medalit, küll mitte ühtki kullavärvilist, ent üks hõbe ja kaks pronksi pole väikese riigi jaoks ju sugugi paha saavutus. Eestlasi on saatnud olümpiamängudel edu juba alates 1912. aastast; eestlastest medalivõitjatest leiab lugeja eraldi kirjutise meie tänases lehes.
Mängud ise on küll lõppenud, mitmed arutlused aga alles täies hoos. Ikka ja alati analüüsitakse peale suurvõistlusi, miks läks just nii nagu läks, miks see või teine sportlane ei saavutanud maksimumi, mida temalt oodati ja kas oleks võinud minna paremini, kui üks või teine tingimus oleks olnud täidetud. Nii nagu Kanadal, langes ka Eestil ära nii mõnegi reaalseks medalipretendendiks peetu lootus, põhjusi kindlasti mitmeid, alates sportlaste füüsilisest ja psüühilisest seisundist võistluspäeval, ilmastikuoludest jpm.
Kuigi eraldi spordialade tulemustena võetuna ei teinud kanadalased ju sugugi kehvalt, asus ajakirjandus siiski kohe analüüsima, miks jäi medalite arv suure riigi kohta suhteliselt kesiseks — neli aastat tagasi Sydney's saadi medaleid 14 ja kaheksa aastat tagasi Atlantas 22.
Nii on arutletud, kas spordi rahastamisel peaks võtma prioriteediks tippatleete või siis peaks see algama juba madalamalt tasandilt, nagu sportliku tegevuse propageerimine ja toetamine koolilaste hulgas, mis peaks maksma dividende just pikaajalises perspektiivis ehk siis mõnekümne aasta pärast suurema hulga olümpiamedalite näol.
Medalite otsest seost rahaga on mainitud ka Eesti ajakirjanduses, kus märgiti, et üks olümpiamedal läks Eestile maksma 15 miljonit krooni — summa tuli arvutuste kohaselt, et nelja aasta jooksul kulus Eesti Olümpiakomiteel (EOK) Ateena olümpiamängudeks valmistumisele ühtekokku umbes 45 miljonit krooni, nagu ütles EOK peasekretär Toomas Tõnise. Summa sisse ei ole arvatud sponsorite poolt eraldatud rahasid.
Igatahes, sportlased on kodus tagasi, suurejoonelised vastuvõtud lennujaamas ja austamistseremooniad on möödunud ja aeg pöörduda tagasi igapäevategevuse juurde, milleks sportlastel on mõistagi treening ja paljudel neist, kuigi mitte kõigil, sihiks järgmised olümpiamängud Pekingis.