Uude valitsuskabinetti jäid edasi küll enamus senistest ministritest — seetõttu nimetasidki opositsioonipoliitikud muudatusi vaid kosmeetilisteks — kuid vahetusid mõningad tähtsamad ministriportfellid ja seega vastutusalad, lubades muudatusi ka mitmetel „rinnetel“. Nagu seda on näiteks haridus, pikaajaline nn. valuküsimus ja mitmeid aastaid erimeelsusi tekitanud ala provintsis. Tähtsamatest positsioonidest vaheldus näiteks finantsministri portfell, mis senini kuulus üliparempoolsele Jim Flaherty'le, kes oli ka üks viiest peaministri kandidaadist — sellele positsioonile asus senine haridusminister Janet Ecker, kellel on viimaste aegade jooksul õpetajate ühingutega olnud palju erimeelsusi ja arusaamatusi. Algselt plaanis ka Ecker provintsi peaministriks kandideerida, ent loobus sellest ja asus kohe alguses toetama Eves'i kandidatuuri. Ajaleht Globe ja Mail nimetabki Ecker'i edutamist kõrgele positsioonile selle tasuks.
Jim Flaherty't seevastu peetakse uues valitsuskabinetis üheks suuremaks kaotajaks — tema uueks vastutusalaks ministrina saavad olema ettevõtlikkuse ja innovatsiooniga seonduvad küsimused ehk siis provintsi propageerimine maailmas soodsa investeerimispaigana.
Haridusministri positsioonile asus endine keskkonna- ja varasem tervishoiuminister Elizabeth Witmer, kes hakkab täitma ka asepeaministri kohustusi. Seoses uue haridusministri ametisseasumisega avaldasid ka koolinõukogud, õpetajate ja lastevanemate ühingud kohe lootust paremate suhete sisseseadmiseks nende ja valitsuse vahel. Nii sisaldasidki Witmeri — kes on ka ise õpetaja olnud — esimesed tööpäevad uues ametis rohkesti telefonikõnesid ning ettevalmistusi peatselt algavateks kohtumisteks ühingute esindajatega ning koolide külastamiseks, et end Ontario hariduse hetkeseisuga kiiresti kurssi viia.
Palju probleeme ja eriarvamusi on tekitanud ka eelmisel aastal esitletud maksusoodustusseadus vanemate jaoks, kelle lapsed õpivad erakoolides. Nii et uue haridusministri tööpõld saab kahtlemata olema ülimalt laiaulatuslik ja tegevusrohke.
Ka koolivägivald ning omavaheline arveteklaarimine koolides on muutunud tõsiseks reaalsuseks. Koolielu pahupoole pealt juhtus eelmisel nädalal ka üks väga kurb lugu, nimelt sai ühes Toronto koolis vigastada koolijuhataja, olles läinud lahendama kahe õpilase omavahelist kaklust. Teismeline tütarlaps vigastas kirjaavajaga koolijuhatajat, mille järel viimane raskes seisundis haiglasse toimetati. Kas agressiivsuse põhjusi koolilaste seas tuleb otsida ühiskonnast või kodus valitsevatest tõekspidamistest, on muidugi omaette teema, ent mureküsimuseks koolielus on see ometigi. Kas see just ministri võimuses lahendada, on muidugi iseküsimus. Ometi pole selline ilming mitte just kõige meeldivam uudis uuele haridusministrile esimesel töönädalal uues ametis.