Sel nädalal Ottawas toimunud Kanada provintside ja territooriumide juhtide kohtumine peaminister Paul Martiniga, mille eesmärgiks töötada välja 10-aastane plaan tervishoiu olukorra parandamiseks, oli igati oodatud sündmuseks juba kuid, kuna tegemist oli esimese vastava üritusega, mis plaanitud toimuma kaamerate silma all. Nagu arvata võis, tekkis seal mitmeid pingeid ja lahkarvamusi juba alguses, näiteks Alberta peaminister Ralph Kleini solvunud lahkumine esmaspäeval tagasi Albertasse.
Provintside soovid ja ootused olid enam-vähem sarnased, kuna omavahel oli kohtutud ja arutletud varemgi. Augustikuisel kohtumisel olid provintside juhid tulnud välja ideega, milleks oli föderaalne ravimiplaan kogumaksumusega umbes $12 miljardit. Nagu seekordse kohtumise eel ütles Ontario peaminister Dalton McGuinty, pole see aga seekord peamiseks arutlusobjektiks, kuigi loodetavasti liigutakse ka selles suunas, ent Ontario peamiseks prioriteediks tervishoiu osas on siiski leida võimalusi ootejärjekordade lühendamiseks, mille üheks vahendiks on kindlasti ka ravimiplaani sisseseadmine.
Augustikuus töötati provintside juhtide poolt välja laiaulatuslik plaan, mille läbiviimiseks soovitakse seega föderaalvalitsuselt rahalist abi ning milleks on vajalikud ka mõlemapoolsed kompromissid.
Nii nagu arvata võis, saidki esmaspäeval alanud kohtumisel keskse koha rahaküsimused, mis ei möödunud kaugeltki üksmeeles ega pingeteta. Kolmepäevase kohtumise esimesel kahel päeval olid fookuses tervishoiusüsteemi pikaajalise reformimisega seonduv ning teemad nagu ootejärjekorrad, tehnoloogia, koduhooldus ja ravimid.
Kohtumise esimesel päeval teatas peaminister Paul Martin $700 miljonilisest viieaastasest plaanist, mis on mõeldud Kanada põlisrahvaste tervishoiu parandamiseks, märkides selle tähtsust, kuna põlisrahvaste esindajate eluiga on Kanada keskmisest madalam ning nad kannatavad ka rohkem haiguste all.
Provintsidele pakutud 10-aastane plaan, mida Ottawa hindas kokku $58 miljardi suuruseks, ei kutsunud provintside juhtides esile sugugi vaimustust, vaid hoopis teravat kriitikat: leiti, et osa sellest rahast on juba varem lubatud ning number pole sugugi õige. Teisipäeval jätsid provintside juhid koguni ära hommikusöögi-kohtumise Paul Martiniga, kasutades aega omapoolse strateegia väljatöötamiseks pakutud plaanile.
Nii esitasidki peaministrid teisipäeval omapoolse plaani, mille kohaselt soovitakse uut raha igal aastal kolm korda rohkem — üle $5 miljardi — kui seda pakuti, mille föderaalvalitsus omakorda tagasi lükkas.
Kolmapäeval jätkus töö koguni privaatsetes töögruppides, kuhu kuulusid provintsi- ja föderaalametnikud ning provintside juhid; teemadeks ikka föderaalse rahastamise tase, tervishoiureformi läbiviimise võimalused jpm. Nagu näha, käisid pakkumised ja nõudmised föderaalvalitsuse ja provintside vahel edasi tagasi, neid mõlemapoolselt esitades ja tagasi lükates. Kolmapäeva — kohtumise viimase päeva — õhtul saavutati siiski kokkulepe, mille kohaselt paneb föderaalvalitsus lisaks riigi tervishoiusüsteemi kuue aasta jooksul $18 miljardit. Ontario jaoks tähendab see senisest $1,2 miljardi võrra rohkem aastas.
Tavainimest huvitab ikka eelkõige, mida uued kokkulepped tervishoiusüsteemis konkreetselt lähitulevikus muudavad, näiteks tema ja ta perekonna jaoks. Kas ootejärjekordade lühenemine ja muud lubatud eesmärgid saavad niipea teoks, peaks näitama lähitulevik.
Juhtkiri: Ottawas tervishoiukokkuleppeid sõlmimas
Arvamus
TRENDING
