Kui keegi vajas veel kinnitust, et Kanada poliitikas vastutuse mõiste on kadumas, siis seda sai teisipäeval kuhjaga Gomery komisjoni raporti esimese osa avalikustamisest ning peategelaste reaktsioonide näol. Pole vist valijat, kes usuks kõike seda, mida peategelased — endine peaminister Chrétien ja tema finantsminister, praegune peaminister Martin räägivad, et ennast puhtaks pesta korruptsiooniskandaalist.
Paraku on poliitikud harjunud pooltõdedega (mis on ju samad kui poolvaled) ennast kaitsma. Kohtunik John Gomery raport on masendav kroonika, mis kirjeldab korduvaid eksisamme, võimetust kujundada läbipaistvat ja avalikku valitsusprogrammi, ning mis ehk kõige koledam selle juures, tegelikkuse eitamist lootuses, et skandaal vaibub või lükatakse kalevi alla. Gomery ise nimetas oma raporti sissejuhatuses Adscam'i looks ahnusest, pistise andmisest, müüdavusest ja äraostetavusest ning sündsusetust käitumisest nii riikliku ametitegevuse kui reklaam- ja suhtlemiskonsultantide äritasanditel.
Kõlab uskumatuna, et Gomery raport vabastas peaminister Martini süüst ning veeretab kogu süü tema eelkäija, Chrétieni siseõukonna õlgadele. Kuid — mitte Chrétieni enese sülle! Martin kui finantsminister pidi ometi olema teadlik sellest, kuhu enam kui kolmandik miljardit läks. Ning kui ta tõesti ei olnud teadlik, siis on asi isegi hullem ja kinnitab korruptsiooni vohamist. Gomery raport lubab kinnitada, et liberaalide ladvikus käituti jultunult ja arrogantselt, aga samas lisas kohtunik, et kõiki poliitikuid ei tohiks sama tõrvase pintsliga määrida.
Chrétien ei tohiks pääseda karistusest või vähemalt peaks ta avalikult tunnistama, et tema valitsuses selline pistise filosoofia valitses. Peab pidama aga lausa lubamatuks tema riiukuke taolist etteastet, kus ta lubas asja kohtusse viia, et oma renomeed kaitsta. See tähendaks muidugi maksumaksjatele järjekordseid kulutusi — ainult advokaadid saaksid sellest mingit kasu. Ning kuidas seostada sellist lähenemist patriotismiga, mis olevat Chrétieni enese sõnul tema pärand?
Ehk kõige kainema ja mõistlikuma hinnangu andis Globe & Maili juhtkirjanik Roy MacGregor, kes kolmapäeval võrdles Adscam'i ühe teise skandaaliga — Kashechewani reservaadi joogivee reostumisega, millest riigimehed katsusid ükskõikselt mööda vaadata. Esimene skandaal on seotud priiskamisega, teine aga hoolimatusega. Tähelepanu golfipallidele, selmet inimeludele, tervisele. Põlisrahva elutingimused on nagu kolmandas maailmas — ja sinna oleks vaja mitte neid raisatud miljoneid, vaid eelarve ülejäägi miljardeid suunata. Mainima peab, et Chrétieni esimene ministriportfell 1960-ndatel oli just Indian Affairs. Ka seal polnud ta ajaloolisest ülbest suhtumisest vaba.
Maailma ühes jõukamas riigis on kodutus kasvavaks mureks, põlisrahvaste probleemid uskumatult tõsised. See on tõsisem skandaal kui Chrétieni õukonna pistise andmised ja võtmised. Kuid kus on selle lahendamiseks loodud oma Gomery komisjon?
Juhtkiri: Pistis pole ainsaks mureks
Arvamus
TRENDING
