Me tahaksime nii väga jõulud lahutada päevapoliitilistest sündmustest ja ärevatest uudistest. Sooviksime unustada silmapiiril juba terendava sõja Iraagis ja selle võimalikud tagajärjed. Meile ei meeldi poliitikute omavahelised jõulueelsed kemplemised ja me astuksime selleasemel pigem oma lapseea jõuludesse. Paraku pole see võimalik, sest poliitika ja kõik sellega seonduv on saanud meie elu lahutamatuks koostisosaks. Võib arvata, et mõne pere jõululauaski ei saada mööda poliitikast.

Kolumnist Dan Curry kirjutas hiljuti ühest USAs toimunud jõulukontserdist, mis pakiti sõna otseses mõttes poliitilise korrektsuse paberisse. 17. aastat järjest Springfieldi linnakeses korraldatud populaarne muusikasündmus Päästearmee toetuseks nimetati sel aastal linnapea käsul ümber jõulukontserdist hooaja kontserdiks. Milline iroonia — teadaolevalt kuuluvad kõik selle väikelinna elanikud kristlikesse kogudustesse. Hea vähemalt, et Toronto linnapea tegi kahtlejatele selgeks, et Raekoja ees seisab jõulupuu ja mitte holiday tree!

Siiski võivad poliitilised uudised olla ka jõulukinkide sarnased. Täna kuuleme selgelt üle ookeani kodumaalt kergendusohet — meie väike riik pääseb ilmselt nii NATOsse kui Euroopa Liitu. Ilusad ja ehk isegi parimad kingitused Eestile jõuludeks, mis kroonivad aastatepikkust tööd. Lõppev aasta 2002 kinnitas, et Eesti kuulub Euroopa ja kogu maailmaga ühte ja et eestlased pole enam üksi. Ärgu lugeja siiski arvaku, et kodumaal ongi kõik jõuluselt särav ja kuldne, nii nagu need klantspaberisse pakitud kingid jõulupuu all.

Jõulurahu võib küll korraks katkestada kirglikud poliitilised jõukatsumised, kuid see on pigem vaikus enne tormi. Märtsikuiste Eesti riigikogu valimisteni jäänud napp aeg sunnib poliitikuid tegutsema. Kohalike valimiste käigus ilmsiks tulnud eelistuse vasakpoolsetele võib ju mittekodanike kaela veeretada, kuid Riigikogu valimistel osalevad üksnes Eesti kodanikud. Lähiaeg peab näitama, kas Eesti parempoolsed parteid suudavad võidu nimel oma ridu koondada, üle olla isiklikest ambitsioonidest ja solvumistest. „Vähem kirgi, rohkem lugupidamist,“ soovitas möödunud aasta lõpul Riigikogu spiiker Toomas Savi, mis kõlab üpris sobivana tänagi.

Nüüd on aga lähenevad jõulud keeranud müügi- ja ostumasina maksimumvõimsusele nii idas kui läänes. Vaatame siis hoolega, et me selle masina rataste vahele ei jää, sest vastasel korral kasvab jaanuarikuus maksmist ootavate arvete hulk proportsionaalselt puu alla langevate kuuseokaste kuhilaga.

Kõigele vaatamata on jõuluõhtu hinge hardusehetk, kus tunnetame selgelt valguse võitu pimeduse üle ja mõtleme rohkem teistele kui endale. On armastuse ja leppimise aeg. Elame millegi hea ja ülla ootuses. Ja sellestsamast ootusest on kantud kõik pühadetervitused, jõululaulud ja jutlused.

Nii jääb üle soovida ka sel poliitiliselt rahutul ajal igale lugejale kallist jõulurahu.

Märkmed: