Sellise elutarga tõdemusega püüdis Euroopa Liidu (EL) põllumajandusvolinik Franz Fischler omal ajal eestlastele selgeks teha euroliiduga ühinemisest tulenevaid eeliseid. Nii nagu maja ostmisel ei piirduta üksnes elutoa ja köögi vaatamisega, vaid uuritakse üldmulje kujundamiseks kõiki ruume ja isegi aeda, asusid eestlased kaaluma euroatlantiliste liitudega ühinemise plusse ja miinuseid. Kannatusterohke ajalugu ja põhjamaine karm loodus on kujundanud meid ettevaatlikeks ja isegi umbusklikeks. Otsust ELi ja NATOga ühinemiseks ei langetatud kergekäeliselt. Vene karu ähvardav lähedus ja aeg-ajalt valjenev mõmin olid ehk kõnekaimad argumendid, mis kallutasid kaalukausi liitumise kasuks. Kuid ka kohalikud euroskeptikud tegid otsekohe oma hääle kuuldavaks, hoiatades Eestit N. Liitu meenutavasse konglomeraati astumise eest. NATOsse pääsemist peeti märksa tähtsamaks, kuid pessimistid kahtlesid sügavalt selle võimalikkuses.

Nüüd näib, et Eesti on kõigele vaatamata jõudnud ELi ja NATO käänulise teekonna lõpusirgele ja talle on antud roheline tuli mõlemasse. Möödunudnädalane uudistepakk kubiseb sellekohastest teadetest.

ELi juhtorgan Euroopa Komisjon (EK) avaldas äsja oma eduaruanded, soovitades lõpetada liitumisläbirääkimised 10 kandidaatriigiga (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tshehhi ja Ungari) aasta lõpuks ning jagades ohtralt kiidusõnu eelnimetatud riikidele. Rõõmu peaks valmistama seegi, et EK ametnikud pole kahes (!) kandidaatriigis (Eestis ja Sloveenias) leidnud korruptsiooni. Kuid veelgi olulisemaks tuleb pidada, et esmakordselt paigutati Eesti toimiva turumajandusega stabiilsete riikide hulka ehk tunnistati võrdväärseks euroliidu partneriks. Ainsate probleemsete valdkondadena toob raport Eesti osas välja kalanduse ja tolli, kuid ka nendest komistuskividest loodetakse peatselt üle saada.

Lõplik otsus kandidaatide liitumisküpse kohta öeldakse siiski alles Kopenhaageni tippkohtumisel detsembris. Kui varasemate laienemiste korral on ELi liikmed harilikult jälginud EK soovitusi, siis seekord on kaalukeeleks muidu väga tublid, aga kangekaelsed iirlased, kes võivad tõrvatilga meepotti sokutada oma 19. oktoobril toimuval rahvahääletusel. Kui nad jäävad oma eelmise hääletuse juurde ja ütlevad „ei“ Nizza leppele, lükkub laienemine edasi teadmata ajaks.
Teisalt valmistas läinud nädalal eestlastele rõõmu NATO kõrgetasemelise delegatsiooni külaskäik alliansi USA suursaadiku Nicholas Burnsi juhtimisel, kes kinnitas, et pärast novembrikuist tippkohtumist Prahas saavad Eestist ja USA-st liitlased ning kes hindas Eesti saavutusi ettevalmistusi NATOga ühinemiseks muljetavaldavaiks.

Nii on siis aastatepikkune Eesti juhtide töö kandnud vilja. Meie väike riik pälvis möödunud nädalal oma senise lühikese taasiseseisvuaja suurima tunnustuse — teda vaeti kui tervikut, ja tulemus osutus positiivseks! Sel puhul on põhjust unustada negatiivsed uudised ja sügisene süngus ning edasi liikuda.

Märkmed: