Mäletatavasti andis USA välisminister Hillary Clinton märtsis oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile üle sümboolse taaskäivitusnupu (reset button), mis pidi tähistama USA-Vene suhete uut algust. President Barack Obama püüdis nüüd sellele nupule vajutada oma Vene-visiidi käigus. Kas see õnnestus?

USA-Vene tippkohtumist võib üldiselt pidada tulemuslikuks. Seda ilmestas strateegilise relvastuse vähendamise raamkokkulepe, mille järgi mõlemad riigid kahandavad tuumalõhkepeade arvu 7 a. jooksul 1500-1675 ühikuni. Nagu eksperdid kinnitavad, on aga seegi kogus piisav meie armsa maakera mitmekordseks hävitamiseks. Rõhutagem ka, et tegemist on raamkokkuleppega, mille üksikasjade väljatöötamine ja silumine nõuab palju aega.

Muljetavaldav oli president Obama meelekindlus, kui ta tõstatas kohtumisel oma kolleegi Dmitri Medvedeviga küsimuse vangis istuvast Vene oligarhist Mihhail Hodorkovskist. Medvedev püüdis juba eelmisel nädalal itaalia ajakirjanikele antud intervjuus Pilaatuse kombel Kremli käsi pesta süüst Hodorkovski ebaõiglasest kohtlemisest, viidates kohtuotsuse erapooletusele. Ometi teame, et selle taga olid poliitilised motiivid.

Saavutuseks tuleb pidada ka Venemaa nõusolekut võimaldada kasutada oma õhuruumi USA vägede ja relvade transpordiks Afganistani, mida vaadeldakse ühe terrorismivastase võitluse abinõuna.

Visiidi pluss-poolele võib kanda Obama kohtumise opositsiooni esindajatega, sh Garri Kasparoviga, samuti (delikaatse) kriitika Kremli autoritaarse poliitika suhtes. 7. juulil Moskva Uue Majanduskooli eraülikooli lõpetajatele peetud kõnes ütles USA president, et Ameerika soovib näha tugevat, rahumeelset ja edukat Venemaad, kuid lisas, et paraku on vahel tunne, nagu oleks oma aja äraelanud 19. sajandi vaadetel siiani Venemaal oma mõju.

Kohtumisel oli juttu ka Tshehhi ja Poola territooriumile kavandatavast USA raketikilbist. Obama kinnitas, et raketipüüdurite süsteem pole suunatud Venemaa vastu, vaid kaitseks Iraani rakettide eest. „Kui Iraan loobub tuumarelva loomisest, siis kaob ka vajadus sellise kilbi järele,“ ütles Obama. Ta väljendas visiidi käigus selget toetust ka Gruusiale.

Nii oli siis kokkuvõttes tegemist üsnagi eduka visiidiga. Ent on neidki, kes arvavad, et tegelikult ei õnnestunud Obamal reset-nuppu põhjani vajutada, sest mitmetes küsimustes (nt. NATO edasine laienemine) jäid erimeelsused püsima. „Jutt sellest, et USA ja Venemaa suhteid suudetakse soojendada ja taaskäivitada, on bluff,“ ütles Suurbritannia suursaadik Moskvas.

Senine Kremli suhtumine Obama administratsiooni on olnud vastuoluline. Moskvast on kõlanud signaale, nagu soovitaks USA-ga suhteid parandada, teisalt aga ka külma sõja retoorikat meenutavaid hüüdeid. Seal tegelikult toimuvast saab hea ülevaate 7. juuli Wall Street Journal’is ilmunud Vene eks-asepeaministri Boriss Nemtsovi artiklist Don’t Abandon Russia’s Democrats, mille refereerimiseks puudub kahjuks siinkohal ruum.

Märkmed: