Juhtkiri: Relv, valguskiir ja nurgakivi
Arvamus | 29 Jul 2010  | EEEesti Elu
23. juulil möödus 70 aastat päevast, mil USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles kuulutas, et USA ei tunnista Baltimaade okupeerimist ja vägivaldset inkorporeerimist N. Liitu. Selle seisukohaga ühines hiljem enam kui 50 riiki. Nii pandi alus mittetunnustamispoliitikale, mis oli aastakümneid tülikaks probleemiks Moskvale, kuid tõhusaks relvaks ja ainsaks valguskiireks baltlastele.

Wellesi deklaratsiooni koostas peamiselt Loy Wesley Henderson, kes pidas dokumendi teksti osas nõu Wellesi ja presidendi Franklin Roosveltiga. Selles öeldakse: „Meie maa valitsuse poliitika on ülemaailmselt teada. USA rahvas on vastu röövlitegudele, tehtagu neid toore jõu abil või vaid jõuga ähvardades. Samuti on ta vastu ühe riigi, kuitahes tugeva, sekkumisele mistahes teise riigi, ükskõik kui nõrga, siseasjusse. USA jääb neile põhimõtetele kindlaks.“

USA Balti riikide annekteerimise mittetunnustamispoliitika jäi alati muutumatuks – isegi siis, kui presidendid Roosevelt ja Truman selles hiljem kõhklema hakkasid. Mittetunnustamispoliitikat kasutati külma sõja päevil paljudel juhtudel edukalt relvana.



Wellesi deklaratsioon oli USA valitsuse reaktsiooniks Punaarmee tääkide all korraldatud nn Balti valimistele, nukuvalitsuste moodustamisele, aga ka küüditamiste, sõja ja järgnenud okupatsiooniaastate vältel.



President Lennart Meri tõstis 14. juunil 2000 USA Kongressis peetud kõnes esile Wellesi deklaratsiooni tähtsust, küsides: „Kas see samm oli idealistlik? Kas oleks olnud mõistlikum selle fait accompli’ga lihtsalt leppida?“ Kongresmenide poole pöördudes ütles Meri: „Teie ustavus Euroopa vangistatud rahvastele oli lootuse valguskiir meie ajaloo kõige pimedamal perioodil.“ President Meri oli seda ise kogenud.

USA suursaadik Eestis Michael C. Polt rõhutas möödunud nädalal ühes tele-esinemises, et Wellesi deklaratsioon on sama aktuaalne ka praegu: „Väärtused, mida kuulutati 1940. aastal, on meile sama tähtsad ka täna, aastal 2010. Meie põhiväärtuseks on endiselt vaba ühiskond, millest Eesti on täna üks osa.“

Kui praegu on USA ja Balti riikide suhted soojad, siis sõjaeelses Eestis olid need võrdlemisi jahedad. Nii tunnistas USA Balti riikide iseseisvust alles 1922. a. Kuid juulis 1940 toimus USA Balti-poliitikas äkki tähelepanuväärne kannapööre, kui Welles avaldas oma karmisõnalise deklaratsiooni.

Balti riikide sovetliku okupatsiooni ja anneksiooni mittetunnustuspoliitika pidas vastu üle poole sajandi. 50 aastat hiljem andis USA põhimõttekindlus Eestile seadusliku aluse demokraatlike väärtuste ja iseseisvuse taastamiseks.Veelgi enam – kommunistlik impeerium varises mürinal kokku. Tõesti – põhimõtted on tõelised relvad demokraatia rajamisel, taastamisel ja kaitsmisel. Selles seisab ka Wellesi deklaratsiooni kui Eesti taasiseseisvuse nurgakivi ajalooline väärtus.

 
Arvamus