Jõulud selleks korraks möödunud, lehe ilmumise ajaks ka uus aasta alanud ja küllap mitmed resolutsioonidki vastu võetud, mida siis kindlasti juba paari nädala pärast murda saab. Huvitav, miks seab suur osa inimesi millegi muutmiseks või parandamiseks just konkreetsed verstapostid, olgu selleks siis uus nädal, uus kuu, uus aasta või omaenda sünnipäev — justkui tervislike eluviiside alustamiseks, suitsetamise lõpetamiseks, alkoholi piiramiseks või muuks positiivseks muudatuseks mõni suvaline aeg ei sobikski. Aga nii kõlab ilmselt pateetilisemalt — uuest aastast saab kõik olema teisiti...

Eks tõsi ju ole — jõulutoitudest lookas laudade tagant tõustes tekib küll vist pea kõigil tunne, et rammusaid roogasid ei taha enne järgmisi jõule kuidagi näha. Nagu väidavad kodumaal esmaabiteenistuse esindajad, on just jõulude aegu palju väljakutseid ülesöömisest tekkinud tervisehädade tõttu — natuke naljakas, et riigis, kus keegi nälga tunda ei tohiks, ei osata ometi pidulaudades piiri pidada. Sama kehtib alkoholi liigtarbimise kohta: statistika sõnul on purjuspäi autojuhtimine saamas üha suuremaks probleemiks nii Eestis kui siin. Kanadas öeldakse see esimesel kohal olevaks vägivaldsete surmade ja vigastuste põhjuseks, samuti noorte inimeste peamine surma põhjus. Just enne jõule tutvustas Ontario valitsus uut programmi purjuspäi autojuhtimise otseseks tõkestamiseks, mis on järgmine: selle eest karistatud inimestele pannakse niipea, kui nad oma juhiloa tagasi saavad, autosse seadeldis, kuhu tuleb iga kord enne auto käivitamist sisse puhuda. See registreerib, kas juht on joonud või mitte, ja kui on, ei luba autot käivitada. Tegemist ei ole sugugi riigipoolse kingitusega ja maksumaksja ei pea selle üle muret tundma: kogu seadeldise aastamaks on umbes $1300, mis tuleb tasuda autojuhil enesel. Lisaks sellele tuleb vahelejäänul teatavasti kanda muidki kulutusi, nagu trahvid ja suurenenud kindlustusmäärad ja kui mitte miski muu, siis on rahaline kahju ometi see, mis paljusid inimesi mõtlema paneb.

Nii mõnegi inimese uue aasta lubadus enesele kõlabki, et uuest aastast hakatakse vähem raha kulutama ja rohkem säästma. Sageli tuleb teha seda juba sunniviisiliselt, sest jõulueelne kaubandushullus on jätnud oma jälje nii rahakotile kui krediitkaardile. Ja ega jõuluostudega asi ei piirdu: samal ajal kui paljud pidasid teisel jõulupühal veel kenasti pühi, tormas suur osa kanadalasi kaubanduskeskustesse, lootuses soodsatele ostuvõimalustele. Suur oli aga nii mõnegi pettumus, kui selgus, et tänavused Boxing Day deal’id polnudki nii magusad kui mõnikord varem: nimelt alandasid paljud kaupmehed hindu juba detsembri algupoolel jõuluostude tegemise aegu. Tugev majandus ja rekordiline töökohtade kasv riigis — aasta esimese 11 kuu jooksul üle poole miljoni — on lubanud rahval kogu jõulueelse aja kenasti oste sooritada, mis omakorda tähendab, et poed ei tarvitse n-ö hooajakaubast lahti saamiseks suuri hinnaalandusi korraldada.

Jõulukuu pole ainuüksi pidutsemise, kaubanduses sõelumise ega enesele uute lubaduste andmise aeg, suure osa inimeste jaoks tähendab see ka pilguheitu nii lõppevale kui ka eesootavale aastale — kas siis kokkuvõtteid või edasisi plaane tehes. Enesessevaatamine ja aasta sündmuste peegeldus kajastusid ka Inglise Kuninganna Elizabeth II jõulusõnumis: ta meenutas aastat, mis märkis tema 50. juubelit troonil, tuues kaasa palju reise ja meeldivat tähelepanu, ent oli samal ajal aastaks, kus lahkusid nii tema ema kui noorem õde.

Kuninganna jõulusõnum lõppes üleskutsega mõelda ka nende peale, kel pole väga hästi läinud, aidates inimesi, kes on mingil põhjusel raskes olukorras või meeleheitel. Positiivse resolutsioonina uueks aastaks võiks see kõlada ju paljude jaoks — just inimlikud momendid on need, mis aitavad ka raskemal ajal toime tulla.

Märkmed: