Suvi pole mitte ainult ainult puhkamiseks. Suvekodudes ja laagrites antakse noortele võimalusi arendada koostöö, mängu ja meelelahutuse võimeid, mis pole sugugi vähem tähtsad kui valemite ja õigekirjutusreeglite pähe õppimine. Kasvatuslikke eesmärke ei saa alati kalendri ja kooliaasta järgi määrata, noor inimene kujuneb märkamatult kiiresti. Skautlusel ning gaidlusel on eriti oluline roll selles arengus. Metsamängude, koonduste ja laagrite kaudu õpivad noored aastaringselt vastutus- ning kohusetunnet ühiste kasvatuslike põhimõtete alusel.
Skautlust ja gaidlust paguluses hoidis ennekõike elujõulisena arusaam, et see on rahvuslik, kristlik ning loodust ja ligimest austav liikumine. Et selliseid põhimõtteid anti noortele edasi eesti keeles, oli skautlikul kasvatusel määrav ning ühtesiduv jõud. Seda tunnetati eriti suurlaagrites. Sest ühest riigist teise reisimine esindusüksuse osana andis juurde arusaamisele, et — nagu skm Heino Jõe kirjutas 1951. aastal ilmunud õpperaamatus — ollakse "Saadikud põlvpükstes". Jämesäär rõhutas just noortekasvatuse olulisust meie Vabariigi tuleviku huvides, leides, et noored eestlased on oma rahva esindajad vaatamata elukohamaale.
Suurlaagrite traditsioon ning külgetõmbejõud kestavad edasi, tänu nüüd juba neile noortejuhtidele, kes said ise skautluse/gaidluse kaudu oma rahvusliku süsti. Praegu toimub Järvemetsal, Lakewoodi eestlaste laagrialal "Võluja" suurlaager, mis märgib sealset 50. laagriaasta juubelit. "Võluja" kutsus, ja gaidid, skaudid võtsid kuulda. Kui möödunud reedel aovalguses laaditi varustus bussi, et alustada teekonda, siis peale esindusüksuse vanema olid kõik juhid tunduvalt nooremad, kui juubelit pidav Järvemetsa.
Nende panust ei saa alahinnata. Tänasel ajastul on piiride ületamine ning kindlustusküsimused sellised, mis isegi innukamaid heidutaks. Eeltööd kestsid kaua, loendamatuid vabu tunde on antud laagri kordamineku huvides. Et noored juhid oma väärtuslikust ja vähesest töölt saadud puhkusest annetavad aega noorsoo kasvatamisele, näitab juba tänapäeva paraku enesekeskses kultuuris, kuivõrd hinnatakse skautlust ja gaidlust.
Noorte esindusüksuse liikmed omakorda ootasid põnevusega suurlaagrit. On ju möödas need ajad, kui tõrksaid noori suunati rahvatantsima, laulma, eesti koolides käima. Tänased skaudid ja gaidid osalevad malevate tegevuses, kuna nendele seal meeldib. See on selgelt juhtide panus, töö, mida meie ühiskond hindab, põlvpükstes saadikud vajavad ju tõrvikuhoidjaid, kes neile teed valgustavad.