Küsimus, mis on olnud Kanadas päevakorral juba mitu aastat, jõudis teisipäeval kõrgematesse sfääridesse: nimelt esitas justiitsminister Irwin Cotler parlamendile seaduseelnõu, mis muudaks abielu definitsiooni, haarates sellesse ka samast soost isikud. Kanada saaks seega Hollandi ja Belgia järel kolmandaks riigiks maailmas, kus vastavad abielud lubatud.

Seaduseelnõu tõi, nagu võis eeldada, kaasa nii kiitust kui kriitikat. Peaminister Paul Martini sõnul on sellega seoses oodata parlamendis tähtsat debatti ning valitsus loodab, et see saab juunikuus seaduse jõu. Ja nii või teisiti, palju ja häälekat arutelu nii rahva seas kui ajakirjanduses.

Mõnedes provintsides on samasooliste abielud juba praegu lubatud, kuid tegemist on küsimusega, mis paljude arvates viib teravalt kokku inimõiguste teema ja religioossed vaated. Uue seaduseelnõu pooldajate arvates on tegu inimõiguste rikkumisega, kui samast soost paaridele pole riiklikult garanteeritud samaväärseid õigusi abiellumiseks ja lahutamiseks, kirikute esindajate arvates ei saa seda aga lubada. Näiteks on seaduseelnõu vastu mitmed kirikud ja usulised liikumised, samas aga toetab eelnõud The United Church of Canada, leides, et see hoopis laiendab, mitte ei vähenda abielu mõistet, ja et seadusandlus tugevdab ühiskonda.

On teada, et selle läbiminekut pooldavad parlamendis Uusdemokraatide Partei, Bloc Quebecois ja enamus Liberaalide Partei liikmeid, ent Konservatiivide Partei eesotsas selle juhi Stephen Harperiga on avaldanud veendumust, et abielu traditsioonilist definitsiooni tuleb hoida, mitte seda muuta; ning et samasooliste kooselu võiks kanda tsiviilühenduse (civil union), mitte abielu nime, mis peaks jääma siiski mehe ja naise vaheliseks.

Paul Martin on öelnud seaduseelnõuga seoses, et Kanada on maa, kus vähemused on kaitstud, samas tunnistades ka religioossete gruppide muret ja kinnitades, et ühtegi vaimulikku ei sunnita samasooliste abielusid sõlmima.

Seega on tegemist küsimusega, kus pea igal kanadalasel on kindlasti oma väljakujunenud arvamus. Ajaleht National Post kirjutas nende ning Global National’i küsitlusest, mille kohaselt soovib valdav enamus — umbes 2/3 küsitletuist, et vastav vaidlusalune küsimus otsustataks üleriikliku referendumi teel, mitte poliitikute hääletusega parlamendis. Ja oma poolehoidu traditsioonilise, mehe ja naise vahelise abielu definitsiooni säilitamise vastu kinnitas 66% küsitletuist, seega praeguse seisuga oleks võimaliku referendumi tulemused ka ettearvatavad. See protsent pole viimase aastaga ka eriti muutunud. Samas pooldavad paljud inimesed igati ka samasooliste õiguste kaitsmist, näiteks siis uue kategooria, tsiviilühenduse loomise teel.

Nagu ütles justiitsminister, ei ole see küsitlus siiski piisav referendumi vajalikkuse tõestamiseks, öeldes, et küsimusega peab tegelema ikkagi parlament. Sama arvasid ka mõlema poole lobby-grupid: et tegemist on siiski moraalse küsimusega; ning et kas ikka peaks enamus ütlema sõna vähemuse küsimuse otsustamise üle, vaid jätma selle poliitikute vastutusse.

Tegemist on seega igati tulise teemaga ja eks tõotavad lähikuud selles osas kaasa tuua rohkesti erinevaid arvamusavaldusi.

Märkmed: