Kui USA ja Venemaa suhted on president Barack Obama võimuletulekuga ehk mingil määral paranemas, siis Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa vahekorra kohta seda öelda ei saa. Nagu 24. mai Financial Times’i juhtkirjas öeldakse, on see praegugi „ilmselgelt täbar“ (distinctly tetchy).
See selgus 21.-22. mail Siberis, Habarovskis toimunud ELi-Vene tippkohtumisel. Miks valiti kohtumiseks see kauge ja karmi kliimaga linn?
Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul tehti seda kaalutlusel, et lend Euroopast Habarovskisse aitaks kohtumise osapooltele selgeks teha, kuivõrd suur riik Venemaa ikkagi on. Kas keegi tõesti kahtleb Venemaa muljetavaldavas geograafilises suuruses?
Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja eesistujamaa Tshehhi riigipea Václav Klaus ning ELi välispoliitikajuht Javier Solana.
Hämmeldust tekitas president Klausi kohtumise-eelne mõtteavaldus. Ta ütles Tshehhi päevalehele Lidove Noviny antud intervjuus, et peab Venemaad „väga suureks, tugevaks ja ambitsioonikaks riigiks, millele tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata kui sellistele nagu Eesti ja Leedu“!
Mõistagi ei jäänud see seisukoht vastukajata. Eesti president Toomas Hendrik Ilves nimetas Tshehhi riigipea sõnu kahetsusväärseteks ning tõmbas paralleeli 1938. a. Müncheni kohtumisega, kus Saksamaa huvid seati kõrgemale Tshehhi omadest. Eesti Rahvusliku Liikumise juht Martin Helme kirjutas, et president Klausi väljaütlemine näitab ilmekalt, et ühtne ELi Vene-poliitika pole võimalik või saab eksisteerida ainult Eesti rahvuslike huvide ja julgeoleku arvelt. Ka Leedu president taunis Klausi seisukohta.
Pärast 21. mail toimunud bravuurset laevasõitu Amuuri jõel ja pidulikku õhtusööki, istuti 22. mail läbirääkimiste laua taha, kus kohe selgus, et osapooled ei suuda ilmselt ületada mulluse Gruusia invasiooniga lahvatanud erimeelsusi.
Pingeid tekitasid kaks probleemidepundart. Esiteks energiajulgeolek, mille haavatavus ilmnes eriti selgelt jaanuaris, kui Vene-Ukraina tüli tõttu suleti gaasikraanid ja jäeti suur osa Euroopast ilma gaasita. Moskva pole aga valmis andma garantiid, et selline olukord ei võiks korduda.
Teiseks – ELi kava tõhustada sidemeid kuue endise N. Liidu vabariigiga nn Idapartnerluse programmi raames, mis võiks viia tulevikus vabakaubanduslepeteni ja perspektiivis nende riikide vastuvõtmiseni ELi. President Medvedev lükkas need ideed vastuvõtmatutena tagasi, öeldes, et ta näeb selles projektis „Venemaa vastu sihitud partnerlust“.
EL ei andnud kummaski küsimuses Vene survele järele, v.a. lubadus uurida võimalusi Ukraina rahaliseks abistamiseks gaasiarvete tasumisel Venemaale.
Kuigi kohtumisel ei toimunud mingit positiivset läbimurret, teatas president Klas hiljem pressikonverentsil, et tema arvates olid kõnelused tulemuslikud. Jääb mulje, et praeguse ELi eesistujamaa riigipea Václav Klaus elab illusioonide maailmas, sest kõik teised tajusid kohtumisel valitsenud Siberi jäist hingust.
Juhtkiri: Siberi jäine hingus
Arvamus
TRENDING
