26. juulil kogunesid II maailmasõja veteranid Sinimägedesse meenutama 65 aasta möödumist lahingutest, mis toimusid 25. juulist – 12. augustini 1944. Tegemist oli ajaloo kõige verisema võitlusega Eesti pinnal, mida on nimetatud ka Eestimaa Verdun'iks.

Pärast seda, kui Nõukogude väed purustasid 1944. a. algul Leningradi piiranud Saksa armeegrupi „Nord”, jäi Eesti praktiliselt ilma igasuguse kaitseta. Seetõttu kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaan. 1944 välja üldmobilisatsiooni Saksa armeesse. Eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsaga asusid uut mobilisatsiooni toetama, kuna selles nähti viimast võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks. Siis teati juba liigagi hästi, mida Nõukogude okupatsioon endast kujutab. Võib ehk öelda, et Eesti meeste valiku määras peamiselt nõukogude võim ise. Tarvitses vaid meenutada venelaste 1941. a. hirmutegusid või vaadata punakotkaste värsket hävitustööd – purustatud Eesti linnu.

Jaan Kaplinski on kirjutanud, et lahingud Narva all ja Sinimägedes pikendasid natsi-Saksamaa eluiga enam kui poole aasta võrra, andes aega juutide tapmiseks. Kummaline, et samasisulist loosungit kandsid ka tänavu Sinimägedes piketeerinud Öise Vahtkonna liikmed („Iga päev teie siinset vastupanu nõudis süütuid ohvreid koonduslaagrites“). Kas naid said oma idee lugupeetud kirjanikult Kaplinskilt? Ja kus on õieti garantii, et Vene vägesid poleks kusagil mujal teel Berliini peatatud?

Eesti humanist ja anglofiil Ants Oras kinnitab oma teoses „Eesti saatuslikud aastad 1939–1944“, et ükski rahvas maailmas pole oma rahvusliku traditsiooni poolest nii sügavalt saksavastane kui lätlased ja eestlased. Nagu korduvalt rõhutatud, ei kaitsnud Eesti mehed Sinimägedes Saksa mundris mitte natsismi ideaale, vaid võitlesid oma kodumaa vabaduse eest, nagu seda tegid eestlased ka Vabadussõjas.

Artiklis „Eesti meeste valikud 1941–1944“ kirjutab Jaak Valge: „Suurima panuse II maailmasõja võitlustes Eesti riigi ja rahva eest andsid eesti mehed Saksa vormis.“ (Sirp, 02.11.07.)

Just Sinimägede lahingud andsid ca 70.000 eestlasele mitte ainult võimaluse põgeneda Läände oma elu päästmiseks, vaid kanda väljaspool anastatud kodumaad väsimatult edasi Eesti vabaduseideaale ja -aateid. See aitas sillutada teed Eesti taasiseseisvumisele. Siin peitubki Sinimägede tõeline missioon ja sõnum. Seetõttu oli ka 1944. a. vastupanu Eesti jaoks ainus õige valik.

Ehkki öeldakse, et aeg parandab kõik haavad, pole II maailmasõja pinged siiani vaibunud, pigem vastupidi.

Vene telekanal RTR näitas oma 26. juuli õhtuses uudistesaates Eesti-vastast lõiku Sinimägedes toimunud mälestusürituselt, tituleerides selle fashistlikuks kogunemiseks. Viha- ja mürginooled lendasid jälle Eesti suunas. Aga selles pole ju midagi uut ega üllatavat.

Märkmed: