Jõuluaeg on selleks korraks möödanik ning uus aasta kohe-kohe saabumas — tänane leht kannabki juba uut aastaarvu. Milliste emotsioonidega keegi uude aastasse astub, on kaunikesti erinev. Eks igaüks sea mingil määral oma sihte ja ootusi, idealistlikumad meist püstitavad ka kõlavaid resolutsioone ja annavad välja lubadusi, et midagi tuleb kindlasti uuel aastal teha kapitaalselt teisiti ja avada mingis mõttes otsekui uus lehekülg. Omaette küsimus, miks just uue aasta hakul leitakse, et täielikuks rahuloluks pole põhjust, kuid see selleks. Ent missugune see uus aasta täpselt tuleb — nii isiklikus kui üldisemas plaanis — on siiski pea võimatu ennustada.

Rahvusvahelises plaanis oli lõppenud aasta teatavasti üsnagi ärev. Juhtuda võib ka asju, millele paraku keegi kaasa rääkida ei saa, nii nagu loodusõnnetuste puhul — näiteks jõuluaegne kümnete tuhandete ohvritega maavärin Iraanis, mille järelmõjud tumestavad veel kaua inimeste elu. Seda ja paljusid teisi katastroofe paraku ei saa muuta ega olematuks teha ning ükskõik missugused me uue aasta resolutsioonid ka poleks, kõige vastu ei saa isegi kõige sügavama tahtejõuga.

Toronto Star tõi laupäeval oma linnaelu puudutavas sektsioonis välja hulga inimesi, kes on sel aastal enim uudistes figureerinud ehk siis ajakirjanikele-reporteritele väledat sulejooksu andnud. Üsna ootuspäraselt pälvis esikaaneõiguse Toronto uus linnapea David Miller. Talle sekundeeris mitmeid teisi erineva positsiooni ja tähtsusega inimesi nii poliitikast, ärist kui muudelt aladelt, kes lõppenud aastal millegagi silma paistsid. Või inimestele südamesse läksid. Ühel leheküljel olid kõrvuti kahe enam-vähem samaealise tüdruku pildid — Holly Jones ja Cecilia Zhang, kes mõlemad lõppenud aastal Torontos kaduma läksid ja kes on saanud terve Kanada ulatuses otsekui kadunud laste sümboliteks. Holly, kes kadus maikuus, ei tule enam kunagi tagasi: varsti peale tema kadumist selgus kohutav tõde ning tema oletatavale mõrvarile on esitatud süüdistus. Cecilia vanemad aga loodavad senini, et oktoobrikuus magamistoast röövitud tütreke tagasi tuleb: ent siiamaani pole absoluutselt mingit märki, mis temaga juhtuda võis. Sellised juhtumid on muutnud paljude lapsevanemate suhtumist üle terve maa.

Kuigi paljusid asju ei saa muuta, on siiski valdkondi, mida oma panusega saab paremaks teha. Vabatahtlik töö mitmetel elualadel — siinses eesti ühiskonnas on see paljude jaoks igati loomulik elustiil. Hiljutisel Ontario valitsuse tunnustuste jagamisel oli taas austatute hulgas rohkelt meie rahvuskaaslasi. Nii et eestlastena võime uhked olla mitte üksnes oma kultuuri ja muude saavutuste üle, aga ka selle südameheaduse üle, millega nii paljud õnnistatud on ja mida teistelegi jagada soovivad.

Uus aasta toob meie leherahva jaoks alati ka ühe tähtpäeva, nimelt sünnipäeva. Jah, Eesti Elu alustab juba kolmandat aastaringi, ja julgeme tõdeda, et vägagi edukalt. Leht pole enam ammu mingi uustulnukas ja kuigi aastatelt ehk noor, on ta ju kogemuste ja sisu poolest igati väärikas, ikkagi kahe auväärses eas ajalehe pagas kaasas. Samas ka võrdlemisi palju uut ja omanäolist, võtame või eestlaste elu kajastamise erinevates paikades. Siinkohal tahame taas tänada oma lugejaid, kes on koos meiega alustamas seda kolmandat aastat, ühtlasi julgustades kõiki oma arvamustega välja tulema, mida senisest enam lehes näha soovitakse. Ilusat uut aastat kõigile!

Märkmed: