Esmaspäeval viibis Tallinnas Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen, mees, kelle nimega sai eesti rahvas tuttavaks tema rollis laienemisvolinikuna. Ehk õigemini mehena, kes korduvalt kinnitas seda, et Eestis ei rikuta vähemusrahvuste inimõiguseid, vaatamata Moskva järjekindlatele protestidele, et vabas Eestis elatakse hullema inimõiguseid rikkuva rezhiimi all kui seda oli N. Liit.

Verheugenil oli oluline roll Eesti Euroopa Liitu astumisel, millest täitus pühapäeval aasta. Oli niisiis sobiv, et oma ühepäevase visiidi kestel sai Verheugen kätte Maarjamaa Risti teenetemärgi, I klassi ordeni, millega teda autasustas president Arnold Rüütel.

Visiit oli siiski peamiselt töine, Verheugen pidas Tallinnas ettekande Lissaboni strateegia väljakutsetest. Mäletatavasti hoiatas novembris hollandlase Wim Koki juhitud komisjon Lissaboni strateegia kohta, et ELi soov pürgida maailma dünaamilisemaks ning konkurentsivõimelisemaks majandusühinguks on inertsi ohver, majandusmootor liigub pigem vabakäigus.

Ent autasustamine ning strateegia arutamine ei olnud see, mis tähelepanu äratas. Verheugenist sai esmaspäeval seni kõrgeim ELi poliitik, kes nõuab Venemaalt N. Liidu kuritegude tunnistamist. Ta leidis Tallinna pressikonverentsil, et ebaseadusliku okupatsiooni tunnistamine on oluline punkt ELi ja Venemaa suhete arengule. AFP teadeteagentuuri järgi lausus Verheugen, et "Venemaa, kui ta tahab olla heanaaberlikes suhetes ELiga, peab tunnistama, et NSV Liit okupeeris Balti riigid illegaalselt". Veel, "ELile on tähtis, et meie suhted tugineksid tõele. Me ei peaks varjama fakti, et kolm Balti riiki olid pikka aega oma tahte vastaselt okupeeritud".

Ning kuidas saakski vaielda Verheugenile vastu, kui ta ütleb, et "me peame tunnistama, et Teise maailmasõja lõpp oli päev, mil fashism sai lüüa, see oli võidupäev, kuid mitte igaühele". Verheugen lisas, et sõja lõpp tähendas Balti riikidele "diktatuuri, inimõiguste rikkumise, demokraatia ja enesemääramise keelu" algust. EL pole "kunagi täielikult tunnistanud, et sooritati kuritegusid, milles eestlased, lätlased ja leedulased olid ohvrid".

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Toomas Hendrik Ilves kommenteeris, et laienemisvolinikuna teab Verheugen, millest räägib, olles viis aastat näinud, mida kommunistlik diktatuur kaasa tõi. Ilves toonitas, et suhted ELi ja Venemaa vahel — kui nad on rajatud valele — "jäävad mädanema ja lähevad halvemaks. Kuni tõde pole välja öeldud, siis mõrandab see euroliitu".

Ahto Lobjakas omakorda lisas Eesti Päevalehes, et Balti asi varjutab ELi ja Vene suhteid, seades ohtu 10. mail ettenähtud piirileppe allkirjastamise ja sama päeva EL—Venemaa tippkohtumise sujuva kulgemise.

Kas Verheugeni arvamus on vaid esimene Euroopa juhtivate poliitikute hulgast enne USA presidendi Bushi kontinendile jõudmist, jääb veel näha. Küll on aga selge, et Maarjamaa Ristiga autasustatud Verheugen väärib igati Eesti riigi kõrgemat ordenit, mida välismaalasele saab anda tänutäheks maailmaareenil Eesti huvides tegutsemise eest.

Märkmed: