Küllap pani möödunud suursündmus mõtteid mõlgutama isamaalistel teemadel ka neid, kes seda iga päev ei tee; sest eriti noorema põlvkonna jaoks on kodumaa vabadus ju midagi nii iseenesestmõistetavat, et selle olemasolus kahtleminegi ei tule mõttesse. See on hea, sest enesekindlus teeb tugevamaks nii üksikisiku kui rahva.
Oli tervitatav näha, et pidustused võõrsil ja Kodu-Eestis toimusid meeldivalt sünkroonis; huvi ja osalusega teise poole vastu. Paljuräägitud lõhest Kodu- ja Välis-Eesti vahel ei saa ilmselt enam juttugi olla: seda tõestas kasvõi lipuheiskamine, mida tegid kodumaalt külla tulnud muusikud. Ja emotsioon, et Eesti lipp lehvib aukohal ühes suurlinnas tuhandete kilomeetrite kaugusel kodumaast, sisendas rohkelt rahvuslikku uhkust kindlasti nii tseremoonial osalejaile kui neile, kes sellest meie internetilehe vahendusel osa said.
Paljud Eestist Kanadasse külla tulnud inimesed on tõstnud siinsete muljete seas ühe tähtsama asjana esile eestlaste suurt rahvustunnet, mis algab juba lapseeas vastava kasvatusega ja jätkub läbi elu, saates inimest kõigis tema ettevõtmistes. Nii mõnigi on öelnud, et Toronto eestlaskonda külastades sai ka nende rahvustunne suuremad mõõtmed. Rahvustunne elab mõistagi ka kodumaal. Kui seda ka igapäevaselt välja ei näidata, tõestasid nädalalõpul toimunud pidustused — olgu need riiklikud, väikestes külades toimuvad või perekondlikud, kuivõrd tähtis on oma kodumaa hea käekäik ja kui kallis vabadus.
Interneti vahendusel saime ka meie siin osa juubelipidustustest kodumaal ja saame edaspidigi — nimelt on nüüd arvutis võimalik vaadata Eesti Televisiooni saateid 30 päeva jooksul. Kellel see pole mingil põhjusel võimalik, saavad põhjaliku ülevaate Eestis toimunud juubeliüritustest meie tänasest lehenumbrist. Samuti suursugustest pidustustest Torontos ja mujal.