Hiljuti teatas küll Eesti Statistikaamet, et võrreldes eelmise aasta maikuuga vähenes turistide arv Soomest, Rootsist ja Saksamaalt, mais peatus Eesti majutusettevõtetes 8000 välisturisti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Samas aga suurenes teistest lähiriikidest saabunud turistide arv — Lätist, Leedust ja Norrast. Ja uusi hotelle aina kerkib.
Aga Eestit puhkusepaigana eelistajad ei ole sugugi mitte ainult välismaalased ja võõrsil elavad eestlased, vaid ka kodueestlased; ja sugugi mitte ainult need, kelle rahakott välismaile lennata ei luba — Eesti lihtsalt on populaarne.
Veel mõni aeg tagasi võis kuurortlinnade tänavail kuulda rohkem võõr- kui eesti keelt. Nüüd hakkab see trend teisenema: Pärnu Postimees kirjutas, et Pärnu majutusasutustes hakkab välismaalaste osa aeglaselt vähenema, seevastu omamaiste külaliste osakaal kasvab. Eestlased kasutavad üha enam ka kallimate hotellide ja sanatooriumide teenuseid — ja seda tõusujoones. Ka kallid restoranid pole enam kättesaamatuks unistuseks — tõusnud on maksujõulisus ja seega suhtumine, et kui on puhkus, milleks siis koonerdada. Samas on hinnatud ka hosteli-tüüpi majutusasutused, eriti noorema rahva hulgas, kes on pärit nii Eestist kui mujalt.
Viljandi turismiinfokeskuse statistika näitab, et kümne aasta jooksul on turistide arv kasvanud koguni kümme korda, kirjutas Sakala — ja kõrghooaeg algab juba mais. Turismi propageerimiseks on koostatud erinevates keeltes materjale ja tehtud reklaami messidel. Tullakse igalt poolt maailmast, ka väga eksootilistest paikadest; sest tahetakse näha midagi hoopis teiselaadset. Üha rohkem käib ka korduvturiste, kes omakorda sõpru kaasa toovad.
Mitte ainult linnad ja teada-tuntud puhkusepaigad pole need, mis turiste tõmbavad: nii välismaalt tulijaile kui Eesti oma rahvale pakub eredaid elamusi näiteks taluturism, mis annab pildi maaelust. Kui eestlane tahab välisreisil olles tüüpiliste vaatamisväärsuste kõrval näha, kuidas elavad kohalikud, on sama soov nii Eestit külastavatel välismaalastel kui oma inimestel: linnas elades ei pruugi ju maainimese rõõmude-muredega eriti kokku puutuda. Kogemus, et Võrumaa elu-olu on hoopis teistmoodi kui pealinnas, on samuti palju väärt — aidates omaenese kapslist välja tulla ja avarama pilguga ringi vaadata. Selleks ei pea sugugi teise maailma nurka sõitma. Ka igapäevane Eestimaa pakub kuhjaga avastamisrõõme ja energiaallikaid.