Selle nädala suuremaks, tähtsamaks uudiseks on kahtlemata Iraagi türanni Saddam Husseini peidikust leidmine ning vahistamine USA sõjaväe poolt. USA president Bush on öelnud, et kohtumõistmine Saddami üle peab toimuma Iraagis, kohtumõistjaiks iraaklased. Saddam Hussein kukutati võimuga, sõjaliselt; teisiti pole ajalooliselt suudetud imperaatoritest, isevalitsejatest, diktaatoritest jagu saada. Isegi USAs pidid George Washington ja tema aatekaaslased Briti kuningriigile relvaga vastu hakkama, võimu haarama. Sellega kujunes ajapikku välja teadagi maailma kõige kauem püsinud demokraatia.
USA põhikirjas on olemas võimalus seaduslikult tagandada valitud kõrgemaid riigiametnikke. Sõna „impeachment“ pole lihtne tõlkida, ent tähendus on selge — ametialase kuriteo eest näiteks president kohtulikule vastutusele võtta. Tuletaks meelde, et USA Kongress otsustas Bill Clintoni selliselt korrale kutsuda, kuid Senatis ei kiidetud heaks esitatud nõudmist. Clinton ei pääsenud häbiplekist, kuid sai oma ametiaja White House’is lõpetada.
USA ühes omapärasemas osariigis, Kalifornias, on hiljuti valijate soovide, arvamustega arvestatud. Teame, et seal tagandati plebitsiidi tulemusena kuberner Gray Davis, valiti asemele näitleja Arnold Schwarzenegger.
Kanadas puudub sarnane juriidiline menetlus, võimalus peaministrit rahva soovil kohtulikult, seaduslikult sundida tagasi astuma, kui on seadusi rikutud, kahtlaselt tõlgendatud. Hiljutine pikaks veninud Jean Chrétieni „aidaa“ on tekitanud nii mõnelegi valijale tunde, et süsteem lonkab.
Neid ridu kirjutades on tõenäosus suur, et Leedu president Rolandas Paksas, kelle vastu on tõstetud süüdistus seotuses vene kriminaalsete elementidega, astub ametist tagasi, selmet et seim saaks teda tagandada. Poolehoid selliseks sammuks olevat juba Leedu alamkojas olemas.
Kuidas on siis Eestiga, kus viimastel aegadel on vaagitud presidendi otsevalimisi? See oleks samm, mis vähemalt Lääneriigi kodaniku vaatevinklist — kaaludes USA näiteid ja Kanada demokraatlikke puudujääke — oleks ainuõige. Ning samuti peaks siis olema võimalus presidenti seaduslikult tagandada.
Isamaaliit on seda meelt. Isamaaliit peab vajalikuks vabariigi presidendi otsevalimise puhul seadustada ka tema tagasikutsumise võimalus, ja on sel nädalal alustanud allkirjade kogumist presidendi tagandamise seadustamiseks.
Paksase skandaalile vihjatakse kui kõige ilmekamale näitele tagandamise võimaluse hädavajalikkusest. Presidendi otsevalimise puhul peab olema nii, et erakorraliste asjaolude selgumisel oleks võimalik president tagandada.
Praegused Leedu sündmused viitavad Venemaa jätkuvatele katsetele mõjutada Balti riikide poliitikat presidendi institutsiooni ära kasutades, leiavad isamaaliitlased. Otse valitud presidendi tagandamise seadustamine välistaks võimaliku diktatuuri tekkimise ohu, kuna presidendi tegevuse üle säiliks kontroll.
Isamaaliidu muudatusettepaneku tegemise jaoks on vajalik vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus. Kas selline toetus on olemas, selgub uuel aastal.
Arvestades aga ajalooliste tõdedega, Saddamide, isegi Paksaste, Clintonitega, tuleks riigikogulastel tõsiselt kaaluda Isamaaliidu mõistlikku, praktilist ja, üle kõige, demokraatia põhimõtteid hindavat ettepanekut.
Juhtkiri: Tagandamisest
Arvamus
TRENDING
