Keskerakonna esimees, endine ja tulevane Tallinna linnapea Edgar Savisaar suutis sel nädalal jälle pakkuda internetikommentaatoritele materjali. Seekord aga mitte eestikeelses ajakirjanduses, vaid üle lahe, Soomes.

Helsingin Sanomatele (HS) antud intervjuus esitas Savisaar oma tulevikuvisiooni vennasrahvaste pealinnade tulevikust — muuhulgas ennustuse, et Tallinnal ja Helsingil võiks olla 10 aasta pärast ühine volikogu, 20 aasta pärast ühine linnavalitsus, linnasildid mõlemas keeles, ja näiteks ühistranspordipiletid kehtiksid mõlemas linnas. See polnud eestlastele suureks uudiseks, Savisaar on varemgi selliseid ideid avalikult esitanud. Kuid soomlastele andis see mõtlemismaterjali, eriti kui kaaluda mõne linnapoliitiku reaktsiooni.

HS võrgulehel järgnes elav diskussioon, arusaadavalt ütlesid ka eestlased oma sõna sekka. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et soomlased reageerisid oma tavalise rahuliku jahedusega Savisaare kaksiklinna ettepanekule. Kaalukamad kommenteerijad olid praegune Helsingi linna volikogu esinaine Rakel Hiltunen ja endine linnapea Raimo Ilaskivi. Hiltunen ütles enese positiivselt häälestatud olevat, Savisaare ideed olevat stiimuliks Tallinn-Helsingi ehk Talsinki, nagu seda juba mitmel pool on nimetatud, tõhusamaks koostööks. Ilaskivi omakorda pidas ideed huvitavaks, aga soovitas seda utoopiliste, mitte praktiliste plaanide hulka asetada. Ilaskivi sõnul ei eemaldaks ühine volikogu vajadust kohalike volikogude järele, sest vaevalt et tallinlane teaks, mida näiteks Espoos on vaja teha. Ilaskivi hoiatas, et Savisaare visioon tähendaks kohaliku demokraatia uppumist multinatsionalismi voogudesse. Tulemuseks oleks bürokraatia kasv loodetavate lahenduste arvel.

Võrgudiskussioonile lisas vürtsi üks lugeja Tallinnast, kes juhtis tähelepanu sellele, et Tallinnas on otsustus- ja tihti tegevvõim kohalike volikogude käes; Tallinna linnapea ja volikogu töötavad aga sellest administratiivsest hierarhiast kõrgemal ning mitte alati kooskõlas. Selgelt pole isiklikust ja poliitilisest omakasupüüdlikkusest sellises olukorras puudust — ja tallinlane nentis, et see teeb kohalikule kollasele ajakirjandusele tihti vaid rõõmu. Sellist juhtimist, nagu Keskerakond Tallinnale on andnud, ei sooviks isegi vaenlane Helsingile.

Soome-Eesti ühine valitsemine pole uus mõte, riiklikuna. Meenub Konstantin Pätsi nn „poliitiline testament“, 1940. a. juulis käsipostiga saadetud kiri Tallinnast siis veel mitte lahkunud Soome saadikule Hynninenile, kus Päts muuhulgas arvas, et Eestil tuleks liiduriigina Soomega ühineda „uue Euroopa ülesehitamisel“. Seda kirja on hiljuti väga huvitavalt kommenteerinud Hellar Grabbi ajalookultuuri ajakirjas TUNA (1, 2005), leides, et kirja „peamine väärtus seisneb Pätsi tolleaegse mõttemaailma ning vaimse ja hingelise seisundi hindamises ja mõistmises“.

Päts, kes küüditati nädalapäevad hiljem, nägi Soomega ühinemist kui eesti keele ja kultuuri kaitset, juhul kui Eesti iseseisvaks ei suudaks jääda. Savisaare utoopilisem nägemus rahu ajal jättis sel nädalal soomlased külmaks.

Märkmed: