Lõppenud nädal tõi taas Kanadas elavalt päevakorda tervishoiuküsimused, mis on tegelikult tulipunktis olnud juba pikemat aega nii provintside kui föderaalsel tasemel.

Nüüd on aga arvata, et tervishoiu hetkeolukord ja selle tulevik tõusevad veelgi enam üldiste arutlusainete hulka, kuna neis küsimustes on lähikuudel algamas debatid üle terve riigi. Endine Saskatchewani peaminister Roy Romanow, kes määrati eelmisel kevadel Kanada peaminister Jean Chretien'i poolt tegema olemasoleva tervishoiusüsteemi põhjalikku ülevaadet ja soovitama vajaduse korral muudatusi, tuli eelmisel kolmapäeval välja vahepealse rapordiga olukorra kohta, kuna lõplikku aruannet on oodata käesoleva aasta novembris. Seni, enne lõplikku faasi on aga kõik võimalused avatud, nagu Romanow kinnitas, välja arvatud süsteemi koost lammutamine.

Föderaalne tervishoiuminister Anne McLellan, kes avaldas vaheraporti üle heameelt ning kiitis Romanow'it debattide avamise eest, kutsus kanadalasi üles selles protsessis osalema, kuna tegemist on ju võimalike muudatuste sisseviimisega, mis niisuguses tähtsas valdkonnas nagu seda on igaüht puudutav tervishoid ei tohiks vast kedagi ükskõikseks jätta.

Vaheraport tõi välja mitmeid teemasid, mille kohta on arvamusavaldused oodatud. Kõne all on võimalikud kõrgemad maksud, tervishoiuteenuste kasutajamaksud, mõningate teenuste äralõikamine siiani üldise tervisekindlustuse poolt kaetud teenuste seast või teiste juurdelisamine, privaatsüsteemi osakaalu suurendamine, erakindlustus, muudatused koduhoolduses ja ravisüsteemis jpm. Küllap on pea igaühel oma isiklik arvamus, milline peaks tervishoiusüsteem välja nägema, kuna tulevikus võib see ju puudutada ka isiklikku rahakotti ning tähendada seega mõningaid muudatusi igaühe seisukohalt.

Vastupidiselt mõningatele arvamustele, kaasa arvatud Ontario peaminister Mike Harris'e poolt, nagu oleks praegune tervishoid kriisis või vähemalt liiguks selle poole, eitas Romanow seda seisukohta, mida tegi ka McLellan: viimase sõnul on süsteem pigem pinge ja stressi all koos oma mõningate muredega ning otsuste tegemine on vajalik, millesse soovitaksegi haarata paljude inimeste osalust.

Kanada on mitu aastakümmet saanud tunda uhkust oma universaalse tervishoiusüsteemi üle, mille viis printsiipi on pandud paika Kanada Terviseaktiga. Selle põhimõtted on siiani püsinud kaljukindlalt ja muudatusteta, neid on peetud pühaks, millega pole tohtinud vastuollu astuda ükski provints. Siiski ütles Romanow päev pärast oma vahearuande esitamist intervjuus National Post'ile, et riigis tuleb tegelikult ette Terviseakti printsiipide ignoreerimist ning et vastav föderaalne seadus tuleks samuti läbi vaadata. Romanow soovitas provintsidel suuremate muudatustega oodata kuni tema lõpliku raporti esitamiseni novembrikuus, kuna muidu võib juhtuda, et tekib „10-astmeline“ tervishoid, pidades silmas iga provintsi valikut oma tee osas.

Vaheraport leidis provintsides üldiselt positiivset reaktsiooni, kuigi nii mõnigi provints tunnistas, et ei jõua omapoolsete reformidega oodata kuni Romanow'i rapordi esitamiseni. Näiteks ütles Alberta tervishoiuminister, et talle meeldib küll siiani, mida ta on näinud, kuid siiski plaanib nende provints reformidega edasi minna, kuna selleks on vajadus. Pettumust rapordi üle avaldas aga Ontario peaminister Mike Harris, kuna see ei sisaldanud soovitust föderaalse rahaeralduse suurendamiseks tervishoiule.

Lähikuud näitavad ilmselt kanadalaste reaktsioone võimalike muudatuste suhtes. Kahtlemata ei laabu ükski sedalaadi uuendus valutult ja ega niisugust suurt süsteemi nagu seda on tervishoid polegi vist võimalik reformida nii, et kõik 100%liselt rahul oleksid.

KAIRE PÕDRA-TENSUDA

Märkmed: