Meie eelmises lehes kirjutas Vello Ederma sellest, kui kaugele on Balti riigid jõudnud oma NATO-teekonnal. Kirjutisest selgus, et olukord on lootusrikas ja pilet NATOsse juba peaaegu taskus. Seda arvamust süvendasid veelgi reedel ja laupäeval Riias toimunud kõrgetasemelise tippnõupidamise tulemused. Läti pealinna kogunenud NATO kümne kandidaatriigi valitsusjuhtide kohtumisel osalesid Albaania, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Makedoonia, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia presidendid, peaministrid ja mitmed välisministrid. Kohal olid ka mitme NATO maa parlamendidelegatsioonid eesotsas USA senati esindusega, mida juhtis senati vähemuse liider Trent Lott. See muljetavaldava osavõtjaskonnaga kohtumine jääb ka viimaseks omataoliseks enne Prahas 21.-22. novembril toimuvat, kus leiab aset ametlik uute riikide NATOsse kutsumise protseduur. Erilist rahulolu võisid tunda Eesti esindajad, sest aastatepikkused pingutused Läti ja Leeduga kaitsekoostöö arendamisel said pärjatud Riias isegi mitmekordse tunnustusega. Balti kaitsekoostööd, ja eraldi ka Eesti edusamme NATO suunal, kiitis USA saadik NATO juures Nicolas Burns, öeldes, et see on õpetlik kogu alliansile. Kandidaatriikide juhid lõpetasid tippnõupidamise entusiastliku ja optimistliku deklaratsiooniga, lubades omalt poolt teha kõik, et veel tänavu saada kutse NATOsse ja Euroopa Liitu. Riia deklaratsiooniks tituleeritud dokumendis väljendati valmisolekut võtta endale NATO liikmeslusega seonduvaid kohustusi, kinnitati veel kord pühendumust reformidele ja demokraatlikele protsessidele. „Oleme tõdenud, et see kahju, mida põhjustasid 20. sajandil natsionalism, fashism ja kommunism riikides Läänemerest Musta mereni, on suurem, kui oleks võinud aimata,“ öeldakse foorumi lõppdokumendis. Kui ametisolevad poliitikud ei saa reeta saladust ega öelda, kui mitu riiki NATOsse kutsutakse, siis endine USA nimekas poliitik Zbignew Brzezinski võis endale selles osas teatavat vabadust lubada. Ta pidas tõenäoliseks, et kuni seitse riiki võivad saada kutse NATOsse. Kui nii, siis on ju tegemist 53-aastase NATO kõige suurema, lausa ajaloolise transformatsiooniga! See tähendab, et Euroopa ühendatakse NATO kaudu üheks tervikuks ning aastatepikkune ida ja lääne vaheline usaldamatus saab lõplikult ületatud. Muidugi on seda protsessi kiirendanud 2001.a. 11. septembri terrorirünnak USAle. Rohkem kui iialgi varem vajab USA praegu stabiilset ja ühtset Euroopat, mis toetaks teda terrorismivastases sõjas. Seda rõhutas ka USA president George W. Bush oma videotervituses Riia tippkohtumisel osalenutele. Kahjuks on viimase aja poliitilised arengud päevavalgele toonud ju mitmeid erimeelsusi USA ja tema Euroopa-liitlaste vahel. Riia vahejaamas oli Eestil põhjust tagasi vaadata oma pingutustele ja saavutustele teel NATOsse. Poliitilised riskid, tohutud majanduslikud ohvrid, pühendumus reformidele, aastatepikkune õnnestunud diplomaatiline tegutsemine, tasakaalukus, koostöövõimelisus ja mis seal salata — ka kompromissid — seda kõike on korraga märgatud ja tunnustatud. Omaette teema on muidugi NATO-Vene ühisnõukogu raames Moskvale pakutav eriroll. Võib arvata, et see on tavapäraseks tõrvatilgaks meepotis. Ja siiski jääb kummitama küsimus: kas olnuks Riia kohtumine nii optimistlike tulemustega ka siis, kui 11. september 2001 oleks olnud üks täiesti tavaline hilissuvine päev?

Arvamus

TRENDING