Isamaaliitlane ja endine peaminister Mart Laar pole mitte ainult tulihingeline eesti patrioot, vaid ka ajaloolane, kelle maailmanägemust punane propagandaloor pole suutnud kunagi tõest eemal hoida. Endise riigijuhina pole tal ka selliseid piiranguid nagu Juhan Partsil, kes, isegi kui ta nii sooviks, ei saaks sündsalt avaldada oma isiklikku arvamust maailma ajakirjanduse veergudel.
Laar selle eest julgeb, saab ning kirjutab. Tema sulest on viimastel aegadel ilmunud artikleid maailma mainekamas majandusajalehes Wall Street Journal. Veendunud vabaturupõhimõtete ja isiklike vabaduste kaitsjana on Laar seletanud maailmale inglise keeles, kuidas Eestis asju aetakse, mida Uus Euroopa taotleb, kuidas NATO liikmena Balti riigid tagavad Euroopa ning vaba maailma julgeolekut.
Tähtis on siinjuures see, et Laar esitab fakte — mitte oletusi, propagandat, desinformatsiyat. Pole lihtne tänapäeval, kus tõlgendatakse minevikku läbi ideoloogiliste ning usuliste prismade. Tuleks kuulata taas Leopold von Ranke soovitust — ajalugu peaks peegeldama asju nii, nagu nad tegelikult olid, wie es egentlich gewesen. Ning nagu rooma keiser Titus Flavius kauges minevikus teadis, lolle ei veenda mitte argumentide, vaid faktidega.
Kuid Moskvas pole pukis lollid. 1991. aastast saadik pea igal augustikuul, kui märgitakse nii ebaõnnestunud putshi kui Eesti taasiseisvumist, tuleb Kremlist ja Wiesenthali keskusest jälle kuhjaga agitpropagandat, mis tembeldab eestlasi fashistideks, natside käsilasteks. Kui Saksamaa on ammu vabandanud — ning astunud majanduslikult kompenseerivaid samme — natsiaegsete kuritegude eest, siis Venemaal eitatakse ikka minevikku.
Laar nõudis Eesti taasiseseisvuspäeval ilmunud WSJ artiklis, et Venemaa paluks vähemalt Balti riikide okupeerimise ning seal toime pandud kuritegude eest vabanudst. Artikkel oli pühendatud Molotov-Ribbentropi pakti 65. aastapäevale, ja ajaloolane Laar kirjeldab selle salaprotokolli tagajärgi. Stalin oli Hitleriga võrdne agressor — kui aga Nürnbergi protsessil sakslaste osapool paktis kinnitati, siis venelased pole kunagi omaks võtnud rolli Teise maailmasõja alustamises. Laar rõhutab, et Venemaa ei soovi tänini isegi pakti ohvrite ees vabandada, rääkimata tehtud kahju hüvitamisest.
Seda viimast soovivad ka leedulased — möödunud nädalal teatasid nad kavatsusest koordineerida oma tegevust nõukogudeaegsete kahjude sissenõudmisel Venemaalt. President Adamkus isegi lausus, et Leedul on samad õigused nõuda kompensatsiooni kui Euroopa riikidel, mis kannatasid natsi-Saksamaa all.
Vene välisministeeriumilt tuli sel esmaspäeval etteaimatav reaktsioon — leedulased ei tohi kuidagi võrrelda natsismi kommunismiga. Nõukogude Liit oli ju osa sellest humaansest operatsioonist, mis päästis Euroopa "pruuni katku" eest. Kahe ideoloogia võrdlemist nähakse Venemaal kui "pühaduseteotust"!
Wiesenthali keskus hämab samuti faktidega — reedel Lihulas avatud Teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest hukkunute mälestusmonument mõisteti nende poolt hukka. Jälle on eestlased natsid, monument ülistab neid, kes tahtsid näha Kolmandat Riiki. Mitte taastada Eestile vabaduse, nagu veel elus olevad veteranid saavad jõuliselt kinnitada.
Nagu Laar kirjutab, oma mineviku tunnistamist on vaja eeskätt Venemaale. Selleta vaevalt suudetaks seal üles ehitada demokraatlikku ühiskonda, sellist, mis võrsub ja õitseb taasvabas Eestis.
Juhtkiri: Tõde pole tõlgitsuses, vaid faktides (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Paavo Loosbergi artikkel peaks küll laiemale lugejaskonnale saama - selgelt, arusaadavalt kirjutatud, paneb pildi paika.
Wiesenthali keskuse jaoks oleks tarvis tõlkida mõned peatükid Jaan Krossi raamatust "Kallid kaasteelised". Raul Kuutma raamat "Kolmas tee" annaks
keskuse nüüdseile demagoogidele samuti hea pildi toonastest meeleoludest Eestis ja veel peaks nimetatud propagandakeskus läbi lugema Paavo Loosbergi sulest hiljuti augustis Eesti Elus ilmunud pikema artikli "1939. aasta", seda koos selles loetletud lepingutega.
Neis kõigis on nii argumente kui ka fakte.
keskuse nüüdseile demagoogidele samuti hea pildi toonastest meeleoludest Eestis ja veel peaks nimetatud propagandakeskus läbi lugema Paavo Loosbergi sulest hiljuti augustis Eesti Elus ilmunud pikema artikli "1939. aasta", seda koos selles loetletud lepingutega.
Neis kõigis on nii argumente kui ka fakte.
Tere Tõnu,
Mart toob esile mõned ajaloolised faktid, aga ta läheb ühest tähtsast asjast mõõda.
23 aug - MRP Moskvas
1 sept - saksa ründab poolat
3 sept - inglased ja prantslased deklareerivad sõda sakslaste vastu
17 sept - NL ründab poolat
28 sept - NL nõuab eestilt baase
Kuhu jäi Liitlaste sõja deklaratsioon NLi vastu kui nad ründasid poolat ?
Oli juba teada et Stalin oli miljonid tappnud Ukrainas ja Suure Terroriga.
Ja nüüd Liitlased jälle kaitsevad NL-Venemaad.
Mida nad tahvad - õli ?
Jõudu tööle !
Mart toob esile mõned ajaloolised faktid, aga ta läheb ühest tähtsast asjast mõõda.
23 aug - MRP Moskvas
1 sept - saksa ründab poolat
3 sept - inglased ja prantslased deklareerivad sõda sakslaste vastu
17 sept - NL ründab poolat
28 sept - NL nõuab eestilt baase
Kuhu jäi Liitlaste sõja deklaratsioon NLi vastu kui nad ründasid poolat ?
Oli juba teada et Stalin oli miljonid tappnud Ukrainas ja Suure Terroriga.
Ja nüüd Liitlased jälle kaitsevad NL-Venemaad.
Mida nad tahvad - õli ?
Jõudu tööle !
Arvamus
TRENDING
