Eelmine juhtkiri (vt. EE #16) jääks poolikuks ja ühekülgseks, kui seda mitte täiendada 25. aprillil Toronto ühes esinduslikumas kontserdisaalis kogetuga. Niisiis tõttame traditsiooni rikkudes sama teema juurde tagasi!
Toronto Centre of Arts Recital Hall’i kogunenud publikule pakuti eelmise laupäeva pärastlõunal haruldast rahvuslikku ja muusikalist elamust –eelmaitset suvel Eestis toimuvast laulupeost. Küllap sunnib see nüüd ehk nii mõndagi kuulajat kiiruga pileteid hankima ja kohvreid pakkima.
Ligi 250 lauljat hoidsid arvukat kontserdipublikut sellises eestluse lummuses, et unustati siinne rahvaste paabel ja ei märgatud isegi samal ajal möllanud vägevat äikesetormi. Näis, nagu oleksime viibinud hoopis Tallinna Lauluväljakul – see oli emotsionaalne mõttesild kodumaale! Kontserdil ei hinganud ühes rütmis mitte ainult koorid ise ja nende juhid, vaid ka koor ja publik. Võib arvata, et just see on tänavuse laulupeo korraldajate üks peamisi eesmärke. Toronto näite varal on siis tõestatud selle teostatavus!
Meie võrgulehel on Vaado Sarapuu tehtud laulupeovideo, mida saavad eemalviibijadki nautida, aga ometi – kohapealset isiklikku kontserdielamust ei asenda miski.
Ehkki Toronto kontserdil ei süüdatud veel laulupeotuld ega peetud ka kõnesid, võiks seda sündmust pidada eelseisva peo avalöögiks. Eesti pressis pole silma hakanud, et selliseid laulupeo-hõngulisi kontserte oleks veel kusagil mujal tänavu korraldatud.
Meie koorijuhid võivad olla uhked, nende juhatatud laulud läksid tõesti kaunimal kõlal, mitte ehk küll „vägevail voogudel üle me maa“, vaid pigem otse kuulajate südameisse. Ja mis võiks olla sellest tähtsam?
Eriti rõõmustab, et laulupisik on nakatanud ka siinset nooremat ja väga noort eesti juurtega põlvkonda, mida näitab kooride koosseis. Kontserdi naelaks oli kahtlemata noorte solistide Erik Kreemi, Joosep-Karl Männama ja nendest veidi vanemate – Miikael Tenno, Hendrik Jakobsoni – ning Toronto Eesti Meeskoori esitatud päevakohane majandusmuredest ajendatud laul, mis kutsus esile vaimustushuilgeid ja läks ainsa palana kordamisele. Erik on sündinud muusik – sellist jäägitut kaasaelamist laulule näeb harva. Laul elab Eriku sees. Ja kui selliseid lauluarmastajaid jätkub, ei pruugi meil muretseda eesti koorilaulu traditsiooni hääbumise pärast Kanadas.
Lõpuks tahaks öelda tänu selle suurejoonelise kontserdi korraldajatele – Eesti Lauljate Liidule Põhja-Ameerikas ja esimees Heikki Paarale ja kõigile teistele. Ometi oleksid nende pingutused jäänud õhku rippuma, kui kõik viis koori ja nende juhid poleks viimastel kuudel pühendanud väga palju tunde ja tööd laulude lihvimisele.
Kontserdil ei lausutud tänusõnu, neid väljendati lilledega. Sellepärast ¬ olgu siinkohal öeldud aitäh kõigile osalistele unustamatu muusikaelamuse eest!
Juhtkiri: Tõeline ÜhesHingamine (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Purje ei virise.
Ta on aus ja otsekohene ja u"ks va"hestest kes on no~us to~de valja u"tlema.
Ta on aus ja otsekohene ja u"ks va"hestest kes on no~us to~de valja u"tlema.
Just mii nägi asi kuulajate poolt välja. Milleks rõhutada negatiivsust ja viriseda nagu Purje teeb.Missugune teine väliseesti keskus saaks midagi niisugust korraldada? Aitäh ilusa te laulude eest ja teil on veel aeg neid harjutada kui midagi tõesti pole veel väga hea.
Arvamus
TRENDING
