Sellel aastal on teadagi märgitud ümmargusi aastapäevi, mis on leidnud laiemat kajastust. Teise ilmasõja lõppemisest Euroopas ja Vahemere teatris, tuumahirmust Hiroshima ja Nagasaki pommitamise taustal on õigustatult palju kirjutatud. Märksa vähem aga neist päevadest, millede ajalugu saab näidata kui verstaposte kommunismi impeeriumi kokkuvarisemisel Euroopas.
Augustis oli selliseid päevi kaks: kuu alul Helsingi Nõupidamise 30. aastapäev; kuu viimasel päeval teisel pool Läänemerd, Gdanskis Poola ametiühinguliikumise Solidaarsus sünd 1980. aastal. 31. augustil kogunesid Gdanskisse paljud Ida-Euroopa poliitikud ja endised dissidendid, kellede riigid on vabad raudeesriide kadumise tõttu. Neid võttis vastu Lech Walesa, Gdanski sadamatehase elektrik, kellest sai tehastevahelise streigikomitee juhtisik, või kui soovite — käilakuju —, keda maailm õppis tundma kui Varssavi bloki esmalammutajat. Alul pidi ta küll vanglast juhtnööre jagama, kuid vabas maailmas oli ta nägu tuntuks saanud, mida kinnitas ka Nobeli rahupreemiaga austamine 1983. Ja 1990. aasta esimestel sõjajärgsetel vabadel valimistel valiti ta Poola presidendiks. Seda kõike, kuna tööliste liikumine suutis 1970. a toimunud streikide veristele mahasurumistele vaatamata nõuda sõnavabadust, paremaid töötingimusi ja ühiselt 1980. aasta suvel üleriiklikult korraldada streike (mida valitsevad kommunistid nimetasid hoopis eufemismina tööpausideks).
Aitas USA presidendi Ronald Reagani range kommunismivastane maailmavaade, mis viis neil aastatel N. Liidu valitsuse katsele ehitada oma rezhiim ümber. Aitas ka, et poolakate kaasmaalane Johannes Paulus II valiti paavstiks ja tema lisas kommunismivastasele leerile oma tugeva mõjuhääle. Gdanskis meenutati koos Solidaarsuse aastapäeva üritustega ka sel aastal lahkunud paavsti mälestusmissaga.
Külastades oma sünnimaad 1999. aastal (mil märgiti Solidaarsuse legaliseerimise 10. aastapäeva), andis Johannes Paulus II oma hinnangu nendele saavutustele. Ta leidis tervituses oma rahvale, et sadamatööliste julgus avas vabadustevärava totalitaarrezhiimide orjastatud rahvastele, murendas ning siis lammutas Berliini müüri ja viimaks aitas Euroopal olla taas peamiselt vabade riikide ja rahvaste maailmajagu. Paavst meenutas, et Solidaarsus polnud ainult leiborliikumine, vaid rahvale vastupanu ja lootuse sümboliks, mis kuulub rahvuslikku pärandisse.
Poolal on veel palju samme astuda, eriti majanduslikult. Kuid poliitiliselt julgevad nad ikka Moskvale vastu rääkida. President Kwasniewski oli sel kevadel üks suuremaid Balti riikide toetajad, kui sealt nõuti, et Moskva peaks 9. mai „pidustustel“ tunnustama okupatsiooni ning kommunismi terroripärandit. Julgete poolakate pärand näitab, et solidaarne õlg-õla kõrval seismine võib tõesti ühel päeval sellise ühise võiduni viia.
Juhtkiri: Ühismeelsusest
Arvamus
TRENDING
