10. oktoobril avaldas ajaleht Eesti Ekspress Pekka Erelti sensatsioonihõngulise artikli pealkirjaga „300 aastat Venemaa ühendamisest Eestiga?“, milles ta meenutab, et 29. septembril 1710 alistus Tallinn Vene vägedele. Tähelepanelik lugeja märkab muidugi, et artikli pealkiri lööb uppi senised ajalooteooriad; siit võib välja lugeda, et Eesti ühendas endaga hoopis Venemaa, mitte aga vastupidi.

Muidugi ei kõiguta see ajaloolist fakti, et Venemaa alistas Põhjasõja võiduga Rootsi ja liitis endaga Eesti. Selle võiduga oli tsaar Peeter I ellu viinud ka oma eesmärgi ja raiunud akna Euroopasse. Mõned ajaloolased kinnitavad, et Peeter Suure salasooviks oli teha Tallinnast Venemaa pealinn. Võib-olla piisas talle aga sellestki, et Tallinna vallutamisega sai ta endale hea sadamakoha. Eesti sai omakorda endale küllalt tähtsa positsiooni Venemaale suunduva transiitkaubanduse alal; hakkas arenema tööstus. 1710. a., kui katk lõppes, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne „Uus Testament“ jne.

Erelt juhib tähelepanu asjaolule, et Tallinna hõivamise 300. aastapäeva serveeris Vene propaganda kui Eesti sümboolset ja igavest kuulumist Venemaa koosseisu. On ju Eesti venelaste arusaamist mööda nende põline ala. Juubeli puhul ei peetud paljuks vastavasisulise raamatu („Balti venelased: ajalugu kultuurimälestistes“) avaldamist ja esitlemist ega päevakohaste medalite valmistamist, mis kannavad tiitlit „Liivimaa ja Eestimaa Venemaaga ühendamise 300. aastapäeva mälestuseks“. See kõik on ju ootuspärane.

Põnevaks läheb asi aga siis, kui süüvida kaugemasse ajalukku, nimelt aastasse 862, mil Venemaale saabus viikingist vürst Rjurik, kes pani tegelikult aluse Vene riigile. Andmed tema kohta on üsna napid ja vastuolulised. Rjurik olevat olnud pärit ühest Kesk-Rootsi viikingihõimust. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on oletuslikud. Poola professor Andrzej Bajor kinnitab aga, et Rjurikud olid soomeugrilased ehk teisisõnu eestlaste hõimuvelled. Uuringute käigus leiti 191 väidetava Rjuriku järeltulija geenidest 68% soome-ugri päritolule viitavat N1C1 haplogrupi alatüüpi. Tasub meenutada, et ka uuema aja „tsaar“, peaminister Vladimir Putin kannab endas teadlaste kinnitusel samu geene.

859. a algasid Venemaal rahutused. Pärast aastaid kestnud hõimude omavahelisi sõdasid kutsusid nad endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere (võib-olla hoopis Peipsi järve?) tagant kohale Rjurik, kes lõi korra majja. Erelt oletab, et Rjurik võis Venemaale minna just Eestist. Kui nii, siis asutasid ju eestlased Vene riigi – sensatsioon missugune!

Sellest teooriast lähtudes tuleks Erelti soovitusel kähku vermida uus medal tekstiga „Venemaa Liivimaa ja Eestimaaga taasühendamise 300. aastapäeva mälestuseks“ ning vaenukirves maha matta.

Märkmed: