Üks härra nimetas eelmisel pühapäeval toimunud „Noorte talentide kevadkontserti” uueks rahvuslikuks ärkamiseks Torontos. Küllap selles mingi tõetera peitubki, sest meie ühe mõjukama organisatsiooni, Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) poolt korraldatud galakontsert oli sündmus, kus eestluse lipp tõsteti kõrgele.

Selgus, et meie hulgas on sirgunud terve plejaad andekaid noori muusikuid — tõelisi talente, kes särasid kui tähed pühapäevase kontserdi taevas. Ja seekord ei esinenud mitte kõik neist; loodetavasti seisavad ees veel paljud sellelaadsed kohtumised ja üllatused.

Mis oli kevadkontserdi õnnestumise garantii?

Kõigepealt — ESK pälvib „Noorte talentide kontserdi“ korraldamise eest kogu ühiskonna tänu, kuid mitte ainult selle eest. Nagu esinaine Lia Hess oma sõnavõtus mainis, on püütud tasa ja targu, mõõdukalt ja arukalt rahaliselt toetada meie koole, kirikuid ning organisatsioone eestlust edendavate ürituste läbiviimisel. See on osutunud võimalikuks tänu Kanada eestlaste heldekäelistele annetustele ESK-le; viimane on aga omakorda annetatuga oskuslikult ümber käinud. Nüüd peaksid seda toetustööd jätkama järgmised põlvkonnad, et ESK kapital saaks kasvada.

Teiseks — vanemad on juhatanud oma lapsed õigel ajal muusika juurde. See on nõudnud kulutusi, energiat, aega, armastust ja vahel koguni diplomaadi osavust. Kõik, kelle lapsed on muusikat õppinud, teavad, et kui tegemist pole just erilise fanaatikuga, tüdineb noor inimene ühel päeval harjutamisest ning ta jätaks meeleldi muusikasaladustesse tungimise sinnapaika. Siis vajavad lapsevanemad suurel hulgal meelekindlust. Kui tore, et pühapäeval noori talente mitte ainult ei märgatud, vaid ka tunnustati!

Kolmandaks — eesti koolide pedagoogidel, kooride ja kirikute muusikajuhtidel on olnud hindamatud teened noorte toomisel eestluse ja muusika juurde. Vaid üks näide: maestro Charles Kipper leidis kontserdil ühise keele kõigiga, keda ta klaveril saatis, ja tal tuli saata peaaegu kõiki esinejaid. Ühised väärtused liidavad ja nooruses sõlmitud sõprussidemed kestavad terve elu. Õpilased on tihti esinenud ka üritustel ja jumalateenistustel, omandades seeläbi kogemusi ning süvendades eesti identiteeti. Kindlasti oli pühapäevanegi kontsert üheks selliseks võimaluseks, millele aitas oluliselt kaasa publiku soe suhtumine.

Kontsert näitas, et kui mõned meie organisatsioonid lõpetavadki oma eksistentsi liikmete vähenemise tõttu, leiavad nooremad uusi tegevusvorme, mis toimivad just niisama hästi kui aastakümnete jooksul väljakujunenud. Eestluse hääbumisest polnud pühapäeval Eesti Majas küll mingeid märke. Kas see oli uue rahvusliku ärkamise algus? N-ö minikontseptsioonis kindlasti, sest rahvusliku ärkamise kõrgajal, 19. saj. II poolel etendasid selles kõige tähtsamat osa just eesti laulukoorid, koolid ja orkestrid, teisisõnu — peamiselt muusika ja muusikud.

Märkmed: