Pole mingi saladus, et tänapäeval on lugemishuvi langenud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Möödas on ajad, kus õhtutundidel sisustati pereringis aega raamatute lugemisega — väikestest suurteni. Täna on meil internet, tohutul hulgal televisioonikanaleid ja infokülluse ajastule kohaselt saab soovitud teadmised kätte märksa kiiremini kui sadade lehekülgede paksusi raamatuid lugedes. Loomulikult ei puuduta see kaugeltki kõiki peresid, aga üldine trend kisub küll sinnapoole, et raamat ei ole enam mitte kõikides kodudes aukohal. Raamatute lugemise ja omamise vähenemist on tõestanud läbi viidud küsitluste tulemused.

Lugemishuvi saab alguse kodu kõrvalt ka koolist, kus eksisteerib paljude poolt vihatud, kuid ometi vajalik kohustuslik kirjandus, aga kui kodu neid püüdlusi ei toeta, ei pruugigi üles kasvada uus põlvkond raamatusõpru.

Emakeeleõpetajatele kodumaal teeb muret, et lugemishuvi vähenemine takistab laste sõnavara ja eneseväljendusoskuse arengut. Samas on ka väärtfilmide vaatamine ja internetis surfamine silmaringi arendav, kuid mitte lugemist asendav tegevus. Paraku kõigeks aga aega ei jätku ja seetõttu kipubki jääma kannatavaks pooleks lugemine ja raamat.

Lugemishuvi vähesuse osas on mures ka lastekirjanikud: veebruaris Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimunud rahvusvahelisel lastekirjanike kohtumisel allkirjastati pöördumine Eesti lastevanematele ja õpetajatele, milles on palve, et lastele loetaks ette raamatuid ja antaks neile rohkem väärtkirjandust. Küll siis ka huvi tekib!

Samas on kodumaa emakeeleõpetajad avaldanud arvamust, et suur lugemishuvi ongi ehk justkui õidepuhkemise eel — inimesed soovivad peatselt ka sügavamaid käsitlusi. Ja seda saab ikka raamatutest.

Eesti Lastekaitse Liidul on käimas projekt „Loeme koos“, mille eesmärgiks on propageerida lugemist kui tasakaalus ühiskonna alust, samuti tugevdada raamatutest saadavate teadmiste läbi lapse kultuuriidentiteeti, austust erinevate kultuuride, keelte ja väärtuste vastu. Nii on projekti raames ette nähtud mitmeid lugemishuvi tõstvaid tegevusi nagu lastekirjanike külastused koolides, laste omaloomingu julgustamine jpm.


Õnneks on raamatupoode Eestis palju ja kirjastused annavad välja järjest enam kvaliteetkirjandust nii lastele kui täiskasvanutele. Raamatukaupluste juhid tõdevad, et inimeste lugemisvajadus pole kuhugi kadunud ja need, kes on harjunud raamatuid ostma, teevad seda ikka. Ka raamatukogud on au sees. Nii et loodetavasti ei ole lugemishuvi hääbumist veel niipea karta — ka siis, kui arvutimängudega harjunud põlvkond küpsesse ikka jõuab.

Märkmed: