Kanadal on Venemaaga geograafiliselt palju ühist. Mõlemal riigil on tohutud maapõuevarad, mõlemad riigid ulatuvad ookeanist ookeanini. Ning mõlemas riigis on just maapõuevarade aladel, hõredalt, peamiselt pärismaalaste poolt asutatud riigipõhja territooriumitel tõsiseid keskkonna muresid, mis tulenevad nafta, maagaasi ja maakide ekspluatatsioonist.

Venemaal tuleb aga lisada radioaktiivsuse probleemi. Külma sõja pärand — tuumarelva tööstuse minevik — annab ennast teravalt Venemaal tunda.

Möödunud nädalal viibis sel aastal Kanada välisministriks nimetatud Bill Graham oma esimesel ametlikul Moskva visiidil. 26. novembri Globe and Mail’i andmetel teatas Graham Kanada valitsuse otsusest alustada Venemaale riigikassast toetuse andmist, seda esialgselt vaid 5 miljoni dollari suuruse lubadusega, mida Venemaa omakorda lubas suunata keemiliste ning bioloogiliste relvade hävitamisele. Graham nimetas seda “tagasihoidlikuks” summaks, andes mõista, et see on vaid samm pikemal teekonnal, toetus olevat malliks tuleviku abirahade andmisel.

Nojah. Ju juunikuisel Kanadas, Kananaskises toimunud nn G-8 kohtumisel kohustusid maailma jõukad $20 miljardi (!) võrra Venemaad aitama. Kanada nõustus tollal vaid ühemiljardilisele vekslile alla kirjutama. Niisiis, Kanada maksumaksja teab, et tema tengelpungast kooritud kopikad lähevad vene mineviku ekstsesse lahendama — neid, mida kommunistliku impeeriumi nimel läbi viidi, mõtlemata homsele.

Nimelt Venemaal on 40.000 tonni keemiarelva — maailma suurim keemiliste relvade ladu. Ka on neil vigaseid tuumaallveelaevu (mäletate Kurski?), tuumakütte materjali ning relvasobilikku plutooniumi. Kartusi on, et kui isegi väike osa sellest tohutust surmalaost pääseb terroristide kätte, võiks WTC olla vaid väike eelmäng järgnevale terrorile.

Graham kohtus Moskvas Vene tuumaenergeetika ministri Aleksander Rumyantseviga, Globe & Mail’i andmetel olevat Graham nõus andma $100 miljonit tuumajõuga opereeritavate allveelaevade ohutuks tegemiseks. Graham olevat samas teatanud, et kõik Kanada toetussummad sõltuvad Venemaa garantiidest, et toetusrahad ei langeks valedesse taskutesse. Ei korrumpeerunud riigimeestele ega advokaatidele, kes õiendavad sõjameeste huvides ei tohi minna pennigi.

Lääne lühike mälu ei istu kindlasti paljudele Kanada maksumaksjatele, kes põgenesid kommunismi eest, kelle kodud, sõbrad ja sugulased mattusid punalaviini alla. Venemaale ei tohiks põhimõtteliselt toetust anda, kuni riik ise tunnistab oma mineviku patud üles, katsub neid korvata.

Seda enam vastikum oli Grahami kavatsustest lugeda, kui sai ka möödunud nädalal teada, et kaitseminister Sergei Ivanov on otsustanud taastada punasümboolikat — viisnurk õmmeldakse taas mundritele, mütside ette, ka sõjaväe plagule. Taastatud on ka N. Liidu hümni viis, puudub vaid sirp ja vasar.
Viisnurga olemasolu tähendab mineviku eitamist. Teatud mentaliteet pole kusagile kadunud.

Kanada punane vahtraleht ja Venemaa punane viisnurk. Kas see on partnerlus, mida soovime näha?

Märkmed: