30. juuli National Post'is küsib kolumnist Jonathan Kay oma arvamusloo pealkirjas: „Kus on Kanada John McCain?“ Ta loetleb mitmeid silmapaistvaid riigi- ja parteijuhte (Pierre Trudeau, Margaret Thatcher, Ronald Reagan jt.) ning nendib, et Kanada peaminister Paul Martin paraku selliste suurkujude hulka ei kuulu, kuna ta juhib Vahtralehemaad robotlikul ja populistlikul viisil. Kuid värvituks ja mannetuks hindab Kay ka konservatiivide juhi Stephen Harperi poliitilisi pürgimusi ja tegevust. Just seetõttu suunavad paljud kanadalased oma pilgud lõunanaabrite poole, kus poliitikud ja tippjuhid esitavad kartmatult ka vastuolulisi seisukohti, mis ei pruugi küll kõigile meeldida, ent pakuvad mõtlemis- ja arutlusainet.
Kay'le on eriti suurt mõju avaldanud äsjane raadiointervjuu Ühendriikide ühe hinnatuma poliitiku John McCainiga, kelles paljud näevad vabariiklaste võimalikku presidendikandidaati 2008. a. valimistel. Tema patriotism, moraalipõhimõtted ja sirgeseljalisus pälvivad üha imetlust.
Pennsylvania Ülikooli Wharton Schooli professor Robert House loeb karismaatiliseks sellist juhti, kes oskab võimendada oma eeldusi ja suudab oma järgijaid eriliselt mõjutada. Hea karismaatiline juht võib olla pisut salapärane, aga moraalselt laitmatu, dünaamiline, energiline, võimekas, vastutustundeline, selge visiooniga jne. Kust siis selliseid üliinimesi leida? Ja kui neid ka leiaks, on tõenäoline, et riigitüüri haarates kaotavad paljud neist võime dialoogi pidada ja teisi ära kuulata.
Eelmisel pühapäeval edastas telekanal CBS saatesarjas „60 minutes“ Mike Wallace'i intervjuu Vene presidendi Vladimir Putiniga, kes ebaviisakal moel pareeris talle esitatud küsimusi ja pildus neid omapoolsete sarkastiliste kommentaaridega tagasi. Ja ometi hõljub Vene riigipea süvenevast arrogantsusest hoolimata populaarsuse tiibadel, olles enamusele oma kaasmaalastest midagi iidoli taolist. Seesama arrogantsus on aga saanud takistuseks reformide elluviimisele Venemaal.
Eestis puhkab tunnustuse loorberitel Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Kuust kuusse püsib nii tema kui ta erakonna toetus esikohal. Seda muidugi peamiselt tänu muulastele, kuid ka eestlaste hulgas on küllalt neid, kes Savisaart peavad karismaatiliseks juhiks.
Iga riik vajab tänases muutuvas maailmas usaldusväärseid ja karismaatilisi juhte, kes suudaksid rahvast inspireerida ja innustada. Näib aga, et neid pole kerge leida. Nad kerkivad ajaloos esile otsekui juhuslikult, säravate või ka süngete (Lenin, Stalin, Hitler jt.) tippudena.
Väike Eestigi vajaks praegu hädasti üht tõeliselt head karismaatilist juhti, sest aastaid on meie rahvas pidanud maitsma egoistliku ja asjatundmatu juhtimis stiili kibedaid vilju. Üks valitsus asendub teisega, aga uued juhid pole olnud nende eelkäijatest sugugi edukamad. Siiski lootus jääb, sest, nagu üks mu tuttav tavatseb öelda, on paremad päevad alati ees.
Juhtkiri: Vajatakse karismaatilisi juhte
Arvamus
TRENDING
