Sel nädalal avalikustatud uuringufirma The Ipsos-Reid küsitlus näitab, et konservatiivide pikaajaline veenev edu liberaalide ees on nüüd kahanenud 3%-liseks. Eelmisel neljapäeval avalikustatud EKOS’e küsitlus asetab konservatiivid veelgi hullemasse olukorda; selle põhjal on nende edu sulanud vaid 1,2%-liseks – madalaim viimase 43 kuu jooksul. Halvad uudised just puhkuselt naasnud peaminister Stephen Harperile.

Peaminister süüdistas liberaale „mõttetute valimiste pealesurumises“, aga kui toetusprotsendid jäävad ka edaspidi sellisteks, suudavad liberaalid, uusdemokraadid ja Bloc Québécois ühiste jõupingutustega praeguse vähemusvalitsuse troonilt tõugata.

Kas liberaalide juhi Michael Ignatieffi hiljutine bussireis, mille eesmärgiks oli luua kanadalastega soojemaid suhteid, täitis tõesti oma eesmärgi ja tõstis tema partei populaarsust? Või soovivad konservatiividest tüdinenud valijad lõunanaabrite eeskujul muudatusi? Elu näitab, et muudatuste hind võib vahel olla väga kõrge. Ja milleks üldse muuta midagi, mis niigi hästi toimib? Meenutagem, et Kanada on Harperi juhtimisel ainsa G8 riigina suutnud väljuda majandussurutisest.

Kanadalased on rahulolematud valitsuse ülemäära suurte kulutustega. Need tõusid ju 2009-2010. rahandusaasta jooksul eelmise perioodiga võrreldes $207,9 miljardilt $237,8-le miljardile.

Valitsusele valmistab peavalu eelseisva rahvaloenduse läbiviimiseks planeeritud muudatus, mida on nimetatud nende suurimaks möödalaskmiseks. Jutt on küsimustiku lühendamisest ja vastava vormi lihtsustamisest. Kas kriitikutele meeldib tõesti avameelitseda rahvaloendajate ees ülipikal ja põhjalikul küsitluslehel, millega tungitakse nende eraellu?

Peaminister Harper pole seda kontroversiaalset teemat siiani kommenteerinud ning otsustas selle asemel esimese puhkusejärgse sammuna „raputada“ veidi valitsuskabinetti. Olulisim on vast John Baird’i paigutamine valitsuse võtmepositsioonile parlamendis – alamkoja liidriks. Kriitikud näevad siin peaministri provokatiivset ideed haarata valimiste initsiatiiv hoopis enda kätte. Peaminister eitas seda, väites, et Baird on pensionile siirduva Jay Hill’i asemel sellele kohale parim valik – suurte kogemustega poliitik ja hea suhtleja, kes suudab parlamendis edukalt valitsuse poliitikat ellu viia globaalse ebakindluse aegadel.

Kolumnist Norma Greenaway leiab Vancouver Sun’is (06.08.), et muudatused valitsuses viitavad Harperi ettevalmistustele poliitiliseks sõjaks. Võib-olla lähtub peaminister vanade roomlaste tarkusest: „Kui tahad rahu, valmistu sõjaks.“ Kogenud Baird oleks eelseisvas „sõjas“ peaministrile muidugi ideaalne „väejuhataja“. Suvises uudistenäljas vaevlevale meediale on muidugi iga uudis teretulnud ja need puhutakse sageli hiigelsuurteks mullideks.

Vaatame ja ootame, mida uut pakub sügisene hooaeg Kanada poliitilise teatri laval.

Märkmed: