JUHTKIRI: Vee puhtus taas prioriteedina päevakorral
Eestlased Kanadas | 07 Jun 2002  | Kaire TensudaEWR
Kaks aastat peale Walkertoni tragöödiat — aga mille tagajärjed mõjutavad mõnd inimest veel pikka aega — oli see seitse inimelu ja üle kahe tuhande haigestunu nõudnud linna rikutud joogiveest tingitud õnnetus hiljuti taas Ontarios elavalt päevakorral. Nimelt esitati provintsile kohtunikepoolne lõplik raport üle 90 soovitusega, mida tuleks taoliste katastroofide vältimiseks edaspidi teha, tagamaks joogivee kvaliteeti ja ohutust. Nimetatud soovituste sisseviimine läheks hinnangute kohaselt maksma sadu miljoneid dollareid.

Kui summa jagada Ontario majapidamiste vahel, langeks igale neist kuludena esialgsete hinnangute järgi $19 aastas ja seda 10 aasta jooksul, mis arvestades garanteeritud puhta vee tähtsuse vajadust ei tohiks olla ülejõukäiv summa.

Samal nädalal tuli Walkertonist aga järjekordne shokeeriv uudis: nimelt oli neli last haigestunud taas E-coli bakterist põhjustatud nakkuse tõttu. Sel korral polnud aga tegemist joogivee probleemiga, vaid alatöötlemata liha söömisega — kõik neli last olid käinud samas lasteasutuses. Õnneks polnud bakterist põhjustatud haigus väga tõsine ja lapsed paranesid üsna pea, ent valvsust tõstatas nimetatud puhang siiski.

Walkertoni linna elanikud, kellest vaevalt kedagi kas siis enese või lähedaste kaudu kahe aasta tagune suurõnnetus puutumata jättis, elavad taas oma igapäevast elu, mis nende endi sõnul pole aga enam sugugi see, mis ta kunagi oli: lisaks otsestele tervisemõjutustele, mis see mõnele jätta võis, on mõju ka psühholoogiline, mis jääb kummitama kogu eluks. Nagu seegi märk, mis jääb kogu linnale: küllap oskab nüüd pea iga Kanada elanik seda linna, mille olemasolust ei pruugitud varem teadagi, seostada otsemat teed veekatastroofiga, jäädes linnaelu otsekui kummitusena saatma ja asetades ta seeläbi nagu ajaloos teatud kohale.

Õnnetuse põhjusena on ametnike hooletuse kõrval nimetatud ka valitsusepoolseid eelarvekärpeid. Valitsusepoolset vastutust tunnistas ka Ontario uus peaminister Ernie Eves, nimetades keskkonnaküsimusi ühena prioriteetidest, mille jaoks valitsus nüüd lisaraha leiab.

Nagu mainis üks linnaelanik ajakirjanduses, on kogu tragöödial ka üks natukenegi positiivsem külg, kui nii võib öelda: nimelt tõmbas see riiklikul tasemel suurt tähelepanu joogivee probleemidele, innustades tõhustama kontrolli ning ära hoidma võimalikke kordumisi ükskõik millises riigi piirkonnas. Hakati ju kohe peale tragöödia puhkemist nii mõneski paigas aeg-ajalt andma soovitusi joogivee keetmiseks ja seda jälgiti ning kontrolli viidi läbi tunduvalt hoolsamini kui varemalt. Ning nagu ütles Ontario asepeaminister Elizabeth Witmer, on valitsus tegutsenud selles osas väga edukalt ning provintsis on praegu ühed rangemad joogivee alased nõuded Kanadas.

Tõsiselt võetakse ka vee olukorda randades — eelmisel nädalal alustas Toronto linn suvehooaja igapäevaste veetestimistega, mille avastardile ja vastavale paadisõidule olid kutsutud ka meedia esindajad. Veeproove võetakse linna 14 rannas ja kontrollitakse E coli bakteri suhtes; kui vastav näitaja tõuseb üle lubatud normi, pannakse välja hoiatavad sildid, kuna haigestuda võib lisaks joogivee kaudu ka ujudes. Nii et ei saa kaugeltki väita, et eks igaüks teab ise, millega riskib — seda kas siis ujudes või vett juues.





 
Eestlased Kanadas