Nagu kuu alul USAs, nüüd ka Ukrainas. Presidendivalimised on ametlikult selja taga, riik on kaheks jagatud. Vaid suure vahega - USA valimistele ei sekkunud ükski teine riik vahele. Ukrainas aga on selgelt Venemaa mõju tunda.
Vene vaatleja Peter Lavelle nimetas oma võrgulehel "Untimely Thoughts" Ukraina valimisi mürgitatuks, vihjates kaudselt lääne häälestusega kandidaadi Viktor Jushtshenko väitele, et tema vastased katsusid teda mürgitada, otseselt aga sellele, et Putini sekkumine suveräänse riigi valimistesse ohustab Ukraina demokraatia tulevikku. Jushtshenko kogus esimeses voorus napilt rohkem hääli kui oponent Viktor Janukovitsh. Viimase huvides tarvitati teises voorus nõukogude aegset hirmutaktikat ning mitmekordseid valimisi. Ida-Ukrainas, ajalooliselt Moskva poole vaatavas, tänapäeval peamiselt venelastega rahvustatud maa-aladel olevat valimisosalus olnud 96% — väga nõukogulik tulemus. Vaatlejad nägid, kuidas bussidega veeti valijaid ühest valimispunktist teise, et tagada Janukovitshi võitu.
USA vabariiklasest senaator Richard Lugar oli president Bushi saadik Kiievis, vaatlejana. Esmaspäeva hommikul luges Lugar ette pika loetelu, kuidas rikuti valimisseadusi. Samal päeval avaldas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer nördimust, et valimispäeval oli toimunud massilisel skaalal pettusmäng. Eurooplased, esiotsas ELi presideeriva riigi Hollandi välisministri Bernard Botiga on samuti näidanud poolehoidu Jushtshenko kandidatuurile ning nõudnud ausat häälte lugemist.
Seda seetõttu, kuna "ametlikult" loetud hääled ei ole kooskõlas nn. exit poll'idega, kus valijatelt küsitakse valimispunktist lahkudes, keda nad toetasid. Viimased näitasid kindlalt Jushtshenko võitu.
Paralleele on äsjaste Gruusias toimunud valimistega, mil endine president Shevarnadze pidi taanduma pärast seda, kui määrati kindlaks valimispettused. Gruusias aitas verevaba roosi revolutsiooni kordaminekule Putini mõistlik taganemine Tbilisist. Sama tuleks oodata Ukrainas, kuid siin on märksa suuremad malendid laual. Ukraina valimiskomisjonil on aega ametliku tulemuse teatamisega — esmaspäevaks tuleb nimetada võitja, 6. detsembrini on aga aega apelleerida, kuna alles siis kinnitatakse ametlikult valimiste võitja.
Washington Post'i kolumnist Anne Applebaum kirjutas kolmapäeval uuest raudsest eesriidest, võrreldes Ukraina valimisi 58 aastat varem toimunud Poola referendumiga. Toona võitsid reformimeelsed häälteenamuse, kuid pukis olevad kommunistid võltsisid resultaadi. Blatantne pettus võimaldas Moskval siis Varssavi nukuteatrit kaugelt juhtida. Kuid aastal 2004 on Kiievi demokraatidel internet, mobiiltelefonid, vabad kommunikatsioonikanalid. Läänega on ühendus, mida poolakatel 1946 ei olnud. Applebaum toonitab, et uus raudne eesriie on see, mida Putin punub ümber endise N. Liidu territooriumi, ning meil ei tohiks olla selle kohta mingeid illusioone. Kui Kiiev langeb selle taha, siis asub Putin taas õõnestama lääne stabiilsust. Nii USA kui Euroopa huvides on tagada, et 6. detsembril väljakuulutatud uus Ukraina president on ausalt ja aateliselt selle toetuse saavutanud. Viimane vaatus moodsas slaaviteatris pole veel kätte jõudnud. Ootame kolmandat ja viimast vaatust, et näha, kes eesriide kukkudes proskeenionile jääb.
Juhtkiri: Viktor versus Viktor: teine vaatus
Arvamus
TRENDING
