Kaivo Kopli
Venemaa võimsaim ärimagnaat toppis nina poliitikasse ja sai valusalt kõrvetada
President Putin: ärge tehke üldistusi ning lõpetage spekulatsioonid ja hüsteeria
Vene naftahiiglase Jukose uurimine ja selle bossi vangistamine on Vene presidendi sõnul seaduste jõustamine, millega tegelevad sõltumatud prokurörid ja kohtunikud, kelle üle tal puudub kontroll.
Poliitikaeksperdid Venemaal ja mujalgi on aga ühel meelel, et jaht suurärimees Mihhail Hodorkovskile on rohkem seotud või-mu kui õigusega, seaduste jõustamise valikulisusest rääkimata.
Venemaa rikkaim, kaheksa miljardi dollari suuruseks hinnatud varandusega mees ja maailma suuruselt neljanda naftafirma Jukos juht Hodorkovski (40) vahistati laupäeval, pandi Moskvas vanglasse, esitati süüdistus läinud kümnendi erastamisperioodi ulatuvates pettuses ja maksudest hoidumises ning otsustati ta edasise uurimise ajaks vahi alla jätta.
Sattus Kremli põlu alla
“See on poliitiline afäär, milles riik püüab panna käppa peale ärimehele, kes on lihtsalt liiga suur ja mõjukas ja tähtis,” andis oma hinnangu Maša Lipman, Carnegie Moskva uurimiskeskuse poliitikaanalüütik. Vene superrikkad “muutuvad tugevamaks ja tugevamaks, nad tegutsevad tulemuslikult seal, kus riik ei saa hakkama, nad on kompetentsed seal, kus riik on ebakompetentne,” jätkas Lipman.
“Poliitilise võimu tipus olevad inimesed püüavad näidata, et ärimagnaadid peaksid enne kaks korda mõtlema, kui segavad end poliitikasse,” arvas strateegiliste ja poliitiliste uuringute keskuse ekspert Irina Zvigelskaja.
Küllap tõesti kuulub Hodorkovski nende väljapaistvaimate Vene miljardäride troikasse, kes on just poliitikasse sekkumise tõttu Kremli põlu alla sattunud. Nii Boriss Berezovski kui Vladimir Gussinski ja Hodorkovski väärivad võimude silmis – keda iganes selle all mõelda – karistust tegelikult mitte lihtsalt selle eest, et nad möödunud küm-nendi keskel riigivara miljonite eest kokku ostsid ja sellest miljardeid välja on pressinud.
Suurärimehed eksiilis
Kohtukull on nende peale lahti lastud ikkagi selle pärast, et nad seadsid kahtluse alla Putini kõikvõimsuse, et mitte öelda isevalitsuse. Berezovski ja Gussinski üritasid seda oma meediaimpeeriumi kaudu, Hodorkovski aga oma naftaimpeeriumi rahaga Putini-vastaseid parteisid putitades. Hodorkovski enda sõnul on see küll tema ja mitte Jukose raha, mida ta on jaganud liberaalidele ja parempoolsetele, aga ka kommunistidele.
Igal juhul on uurijad nii tema firmade kui ka teiste, muuhulgas Berezovski ja Gussinski äride kallal töötanud, nii et ninast veri väljas. Kuid seni pole ei nende kolme ega nendega seotud tegelaste protsessides saavutatud kuigivõrd muljetavaldavaid tulemusi juba ette kuritegudeks kuulutatud tehingute kuritegelikkuse tõestamisel.
Aga kas sel ongi tähtsust? Berezovski on ju poliitpagulasena Inglismaal, Gussinski väljaandmist Venemaale ei õnnestunud Moskval Kreekalt saavutada, fakt on aga see, et Venemaal neid enam jalus ei ole. Kas Venemaa ei oleks tõesti suutnud pressida Londonilt ja veelgi enam Ateenalt välja kodanike Berezovski ja Gussinski väljaandmist, kui ikka tõsine tahtmine oli, ja seda isegi juhul, kui neil igaks juhuks ka juudi riigi pass tagataskus? Ei tea, kuigi arvata ju võib.
Putini käsk või nõusolek
Hodorkovski on seni hoidnud hoiakut, et tema ei istu oma lennukisse ega maandu pehmes eksiilis. “Kui sihiks on minu välja-ajamine maalt või vangi pistmine, siis peavad nad valima viimase, sest poliitilist emigranti minust ei saa,” ütles ta hiljuti.
Enamiku poliitikavaatlejate meelest on selge, et presidendi heakskiiduta poleks jaht Hodorkovskile ega tema kompanjonidele alanud. Vaieldav on see, kas Putin ise jahisarve puhus, küll aga on usutav, et kui keegi teine seda tegi, siis pealiku noogutuse või kas või vaikiva silmapilgutuse peale.
“On täiesti kujuteldamatu, et nad tegutseksid ilma selleta,” tõdes analüütik Lipman, pidades silmas prokuröride asjaajamist ja president Putini heakskiitu.
Vene naftaturg: meelitamine ja hirmutamine käsikäes
Enam kui aasta on Venemaa püüdnud näidata end maailmaturul palju stabiilsema naftavarustajana kui Lähis-Ida ning nii valitsus kui ka eraette-võtted on ilmutanud enam valmisolekut teha selles osas koostööd välismaiste firmadega.
Jukose juurdlus ja selle suuromaniku Mihhail Hodorkovski vahistamine on vastupidine senisele meelitamistaktikale. Maailma suuruselt kolmas naftakompanii British Petroleum on tänavu varem teatanud kavast investeerida enam kui kuus miljardit dollarit ühisettevõttesse Vene naftafirmaga TNK.
Peale selle on juba mitu kuud liikunud tõsiseltvõetavaid kuuldusi, et USA naftahiiglane ExxonMobil valmistub ostma olulist osa Jukosest. Nüüdseks kujunenud olukorras pole ExxonMobili huvi Jukose vastu selge, firma ei kommenteeri ostukõnelusi.
Briti ajaleht Independent kirjutas ekspertidele viidates, et Putinile lähedaste endiste KGB ohvitseride klikk Kremlis juhib kallaletungi Jukosele. “Nad pitsitavad Hodorkovskit, et ta ei müüks naftaimpeeriumi välisfirmale, kuna see viiks Jukose alatiseks Kremli mahhinatsioonide ulatusest välja,” oletas Briti ajaleht optimistlikult.
Venemaal levib arvamus, et riik valmistub mõningate läinud kümnendi esimese poole erastamistehingute tühistamiseks. Teisisõnu võiks siis seda nimetada (taas)natsionaliseerimiseks.
Vene ärieliit on Putinis pettunud
Venemaa suurettevõtjad ning osa poliitikuid on pettunud president Vladimir Putini keeldumises arutada naftagigant Jukose juhi Mihhail Hodorkovski vahistamist.
“Mul on väga kahju president Putini avalduse pärast, kuna olen alati arvanud, et dialoog on parem kui selle puudumine,” ütles Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu asepresident Igor Jurgens. “Sel juhul tuleb meil ilmselt ära oodata avatud ja õiglane kohus Jukose juhtkonna üle, me loodame, et protsessid on avatud ja õiglased, mis seni pole stsenaariumi käiku arvestades nii olnud.”
Ärieliidi esindaja avaldas samas lootust, et õiguskaitseorganid ei tõlgenda viimaseid sündmusi Jukose üm-ber “signaalina korra loomise alustamiseks kohtadel”. Ta toonitas, et korra loomine pole vajalik ainult oligarhide seas, vaid ka riigiaparaadis. Interfax/BNS
Jukose juhi näpud Kremli sahtli vahel EPLO
Kuumad uudised | 28 Oct 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
