Peapiiskop Andres Põder teab, et vabaduselootus püsis paljude hinges ka okupatsiooniaastatel. ArhiivVahel kuuldub väiteid, et okupeeritud ja stagneerunud Eestis ei uskunud enam keegi muutuste võimalikkust. Päris nii see polnud.
Oma kogemustest tean, et kirikurahva keskel leidus rohkesti neid, kes olid veendunud, et ülekohtune kord pole igavene, veel enam, et selle lõpp on lähedal.
Palvetati ärkamise ja ühiskonna uuenemise pärast. Kui Jumal on olemas, on see vaid aja küsimus. Seda hetke teab ja selle üle otsustab küll tema, kuid selleks tuleb alati valmis olla ja valmistuda. Just niisugust teadmist pelgas ja püüdis hävitada okupatsiooniideoloogia osaks olev ateism.
Üheks taoliseks lootusemeheks oli prof Evald Saag. Mäletan, kuidas ta sageli oma jutlustes Vana Testamendi näidetel rõhutas kurjade ja jumalavaenulike valitsejate langemist.
«Jumal on asjad nii targalt seadnud, et patune inimene on surelik,» kõneles ta.«Kaovad türannid ja nende toetajad. Kas oleme valmis asjad oma kätte võtma, Jumala plaani teoks tegema?»
Ühel leeripühal kuuekümnendate keskel väitis ta, et need vähesed leerilapsed on seeme, varsti tuleb aeg, mil Eliisabeti kirik on leerilapsi täis.
«Tuleb aeg, mil peate leeriõpikuid koostama ja trükki andma, seepärast õppige hoolega,» manitses ta teoloogiatudengeid seitsmekümnendal.
Eesti taasiseseisvumise ning Missio 91 Pärnus ja Haapsalus ajaline kokkulangevus oli sümboolne ja väljendas neid sisemisi, vaimseid hoovusi, mis kõnelevad usu ja Jumala osast suurtes loovates ja ülesehitavates muutustes.
«Missio ei ole üksainus sündmus, see on protsess. Koguduseliikmeid tuleb julgustada kuulutamisele. Nemad viiavad missio läbi ja viivad ka kirikuelu edasi,» rõhutas peakõneleja Kalevi Lehtinen missio avapäeva, 29. augusti õhtul toimunud pressikonverentsil.
Veel 20. augustil, kui Vene tankid suundusid Tallinna peale, oli kahtlus, kas missiol lastakse toimuda, kuid ei mäleta, et keegi oleks kaalunud selle ärajätmist.
Pressikonverentsi 29. augustil 1991 võis evangelist Kalevi Lehtinen alustada sõnadega: «Täna hommikul tunnustas Soome Eesti iseseisvust!» «Mis tuleb asemele siis, kui ühed väärtused kõrvale lükatakse?» küsis ta ja soovis, et Kristus oleks see, kes inimesi liidab, õilistab ja edasi viib.
Olukorrad on muutunud, kuid Kalevi Lehtineni küsimus jääb. Ning parimaks sooviks ja missiooniks jääb ikka sõnum: elagem elava Jumala armastuses!
Andres Põder,
EELK peapiiskop
