prof. Peeter Järvelaid
Sisekaitseakadeemia rektor 2003-2005
Väike-Maarja Päästekooli ees lehvib mitu lippu. Riigilipu kõrval on seal mitmendat aastat ka meie uhke Vabadussõja risti meenutava embleemiga Sisekaitseakadeemia lipp. Väike-Maarja Päästekool kuulub Sisekaitseakadeemia Päästekolledzhi koosseisu, olles selle üheks väga oluliseks osaks. Väike-Maarja Päästekool ei pea häbenema, sest ta on maailmas ehk tuntumgi kui ema-akadeemia. Viimastel aastatel on selle õppeasutuse baasil toimunud mitmeid olulisi õppusi, isegi ÜRO egiidi all. Siin on paljude riikide esindajad käinud harjutamas, kuidas ühiselt tegutseda suurte õnnetuste puhul kriisireguleerimise alal. Suurte katastroofide puhul tuleb erinevate riikide meeskondadel tegutseda ühiste eesmärkide nimel. Hea koostöö laabumise saavutamiseks toimuvadki ühistreeningud maailma erinevates keskustes.
Kõigi viimastel aastatel missioonidele saadetud Eesti päästemeeskondade koosseisus on alati keegi Väike-Maarja Päästekooli lõpetanu.
Väike-Maarja Päästekooli harjutusväljak – lõpuni lihvimata kalliskivi
Päästekooli harjutusväljakut on ehitatud juba pikka aega, kuid – nagu Tallinna linn – ei paista see kuidagi valmis saavat. See on ka loomulik, sest siin tuleb edaspidi kujundada maailma kõige kaasaegsemad treeningutingimused. Samas on ka konkreetseid vajadusi. Koolil on valminud garaazhikompleksi projektid, mille juurde tuleksid kõik vajalikud ruumid, mis võimaldaksid viia läbi õpet harjutusväljakult lahkumata. See kompleks aitaks kokku hoida palju kütust, aega ja säilitaks paremini kallist tehnikat. Täna tuleksid paljude maade kolleegid siia hea meelega harjutama, kui meie suurepärasel harjutusväljakul oleks olemas ka vastav hoonetekompleks. Aastal 2008 loodab kool juurde saada veel ühe uue kaasaegse tuletõrjeauto. Loodetavasti täitub selleks ajaks ehk ka kauaaegne unistus — lõpetada harjutusväljaku väljaehitamine, et see ei jääks maha Soome ega Rootsi keskustest.
Eestis võiks olla unikaalne tuletõrjetehnika muuseum
Siseministeeriumil on olnud pikemat aega mure Tallinnas Viru hotelli vastas asunud Tuletõrjemuuseumi pärast. Spetsialistidel tasuks mõelda ja Väike-Maarja vallal kaaluda, et kunagi tuua Tuletõrjemuuseum tervikuna hoopis Väike-Maarjasse. Selle idee kasuks räägib unikaalne kooslus, sest nii võiks kool saada endale ka muuseumi ja muuseum juurde polügoon-harjutusväljaku, mida ükski linn sellisele muuseumile pakkuda ei saa. Selline kooslus muudaks Eesti Tuletõrjemuuseumi unikaalseks ka rahvusvaheliselt. Päästekooli harjutusväljak Väike-Maarjas pole nii üle koormatud (ilmselt mitte ka tulevikus), et ta ei saaks muuseumi tegevust seal võimaldada.
Õppustest vabal ajal oleks muuseumil võimalik siin eksponeerida vana tuletõrjetehnikat. See oleks unikaalne muuseum, kus eksponaadid ei kogu mitte ainult tolmu, vaid huvilised saavad tutvuda nende toimimisega. Pole kahtlust – Väike-Maarjasse toodud tuletõrjemuuseum muutuks maailmas erialainimestele huvipakkuvaks ekskursioonide kohaks. Sellist muuseumi pole mujal maailmas üldse olemas.
Vabatahtlike osa
Täna on Eestis jõudnud kätte uus aeg, kus üha enam rikastuv elanikkond ilmutab suuremat huvi tuleõnnetuste likvideerimisel osalemise vastu.
Seetõttu võiks Väike-Maarja Päästekool hakata vabatahtlikke koolitama ja neile väiketehnika võimalusi tutvustama. Eestis on selles osas olemas hea ajalooline kogemus. Väike-Maarja mees Georg Lurich annetas omal ajal oma võistluse auhinnaraha uue tehnika ostmiseks kohalike vabatahtlike pritsimeeste seltsile. Seetõttu oli spordikuulsus eluaegne auliige Väike-Maarja vabatahtlike pritsimeeste Seltsis, mis tähistas muide 2004/2005. a oma 105. aastapäeva.
Sisekaitseakadeemia 15. aastapäev on Väike-Maarja Päästekooli rahvale vaid sissejuhatuseks oma kooli lähenevatele tähtpäevadele. Siin mõeldakse juba järgmisele aastale, sest 2008. a. suvel on kavas Väike-Maarjasse kokku kutsuda kõik siin seni õppinud, sest kooli tegevuse algusest möödub samuti 15 aastat. Selleks ajaks võiks nii mõnedki unistused olla juba realiseeritud, sest üks hea kool peab arenema, et ajaga kaasas käia.