Vallo Kelmsaar

Juminda poolsaare lähistel merepõhjast leitud objekt ei ole 1941. aastal kadunuks jäänud allveelaeva Kalev vrakk, vaid tegemist on dirižaabliga, kinnitas Meremuuseumi teadur Vello Mäss.

"Tegemist ei ole allveelaevaga, tegemist ei ole üldse laevaga. Tegemist ei ole ka lennukiga, nagu on välja pakutud," rääkis Vello Mäss ERR-i raadiouudistele.

"Nüüd ma tean, millega on tegemist. 1970. aastatel nähti merel sõitvatelt laevadelt Juminda poolsaare tipust mitmesaja meetri pikkuse trossi otsas taevasse üles lastud hiigel-aerostaati. Elu viis mind hiljem kokku Jumindal paiknenud raadiotehnilise väeosa inimestega, kes seletasid mulle, et aerostaate lasti üles piki Nõukogude Liidu merepiiri palju ja et iga tross kujutas endast hiigelantenni üht osa," selgitas Vello Mäss.

"Ja kui ma nüüd, pärast nende salvestiste vaatamist sain ühendust ühega nendest meestest, kes seal tol ajal teenisid, ja küsisn, ega nad seal midagi ära ei kaotanud, siis mehed vastasid, et juhtus selline lugu, et 1978. aastal pääses üks aerostaat lendu. Lõunatuul viis selle kaugele merele, kus ta kukkus alla ja uppus ära," rääkis ta.

Vello Mäss lisas, et kui mere põhjast leiti riismed, mida arvati olevat Kalevi vrakk, siis nähti, et kõige rohkem meenutas selle konstruktsioon hoopis dirižaabli sõrestikku. "Nii, et tegemist on leiuga, millist meile 33 aasta pikkuse töö jooksul pole kordagi ette tulnud," märkis Mäss.

Tema sõnul ei paku dirižaabli vrakk Meremuuseumile huvi. "Kõik see info, mida Meremuuseum on tahtnud saada, on ta saanud," lisas ta.

Mäss kinnitas, et kuigi allveelaeva Kalev uppumise kohta ei ole mingisuguseid andmeid, jätkatakse selle otsingut.

Toimetas Merili Nael

Märkmed: